Neljapäeval, 17. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli arengubioloogia professor Osamu Shimmi ülikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu „Raku dünaamika ja signaaliülekanne koe arengus äädikakärbse Drosophila melanogaster näitel“.

Looma arenemisel embrüost täiskasvanud isendiks toimuvad kudede struktuuris dünaamilised muutused. Uuringud on näidanud, et seda vahendab piiratud hulk signaalvalke, mis on omased loomorganismidele. Signaalvalk on molekul, mis justkui lülitina käivitab rakkudes reaktsioonide ahela. Kuigi arusaam kudede morfogeneesist ehk nende tekkest ja arengust üha paraneb, napib endiselt teadmisi sellest, kuidas mõjutab dünaamiline koestruktuur signaaliülekannet.

Osamu Shimmi räägib oma loengul hüpoteesist, et kudede arengus määravad rakkude suuruse, kuju ja tüübid just rakusisesed signaalid, ning käsitleb selle uurimise meetodeid. Samuti tutvustab ta hiljutisi avastusi rakustruktuuri muutuste mõju kohta koeehitusele ja uusi teadmisi, mida äädikakärbse uurimine on andnud nii inimese arengu kui ka haiguste kohta.

Tartu Ülikooli arengubioloogia õppetooli juhataja ja arengubioloogia dotsent Tambet Tõnissoo ütles, et organismi ja selle osade kuju korrektne moodustamine on organismide arengu üks tähtsamaid, aga ka keerulisemaid osi. „Morfogeneesi käigus paigutuvad rakud oma õigetele kohtadele, vahetavad nii omavahel kui ka ümbritseva keskkonnaga teavet, muudavad oma kuju ja käitumist ning jagunevad,“ selgitas Tõnissoo.

Professor Osamu Shimmi keskendub oma teadustöös äädikakärbse kudede morfogeneesile ja signaaliülekannete uurimisele. Tambet Tõnissoo sõnul on professor elegantselt näidanud, kuidas toimub äädikakärbse tiiva arengus kudede morfogenees, mida aitavad reguleerida loomorganismidele omased signaalmolekulid. „Geneetiliselt kergesti manipuleeritava äädikakärbse tiiva arengumudel on tähelepanuväärne, kuna teadmised morfogeneesi masinavärgist aitavad mõista paljusid inimeste haigusi, mille korral normaalne morfogenees on olnud häiritud,“ selgitas Tõnissoo.

Osamu Shimmi on kaitsnud doktorikraadi biokeemia alal Jaapanis Tsukuba Ülikoolis ja töötanud järeldoktorantuuris USA-s Howard Hughesi Meditsiiniinstituudis. Alates 2005. aastast on ta juhtinud Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi arengubioloogia töörühma ning alates 2014. aastast on olnud Soome Akadeemia eksperimentaalse ja arvutusliku arengubioloogia tippkeskuse liige.

Inauguratsiooniloengust tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

Lisateave:
Osamu Shimmi, TÜ arengubioloogia professor, +358 44045 6765, osamu.shimmi [ät] ut.ee
Tambet Tõnissoo, TÜ arengubioloogia õppetooli juhataja ja arengubioloogia dotsent, 737 5025, tambet.tonissoo [ät] ut.ee

Vesiniku temaatika on aktuaalne ja oluline nii Euroopa Liidu kui ka Eesti jaoks. Kuidas me saavutaksime 100% kliimaneutraalse Eesti aastaks 2050? Kuidas saaksime täielikult üle minna taastuvenergeetikale ja suunata taastuvenergeetika tootmisesse ning transporti?
Reedel, 11. oktoobril toimus TÜ keemia instituudis kolmas vesinikutehnoloogiaid tutvustav teabepäev kus arutletigi nendel teemadel.
Ettekanded tegid Ove Oll  teemal “Vesiniku roll kaasaegses tehnoloogias”, Ain Laidoja „Vesinikutehnoloogia arendamine Euroopas”, Rasmus Palm “Vesiniku efektiivse salvestamise võimalused” ja Rait Kanarbik ”Taastuvenergia kompleksi arendamine Chemicumis”. Lisaks oli kohale kutsutud ka vesiniku jõul liikuvate droonide arendaja Eestis koos näidisdrooniga firmast Skycorp, Marek Alliksoo.
Kliima on meie jaoks oluline, sest meie kliimavöötmes on muutused palju suuremad kui mujal maailmas. Kuna me kliimamuutusi osaliselt ise põhjustame, siis peame leidma ka lahendused, mis neid enam ei tekitaks. Lisaks suureneb maailmas üha tarbimine ja taastuvenergia lahendused ei ole veel praegu suutnud teha sellist arenguhüpet, et kasvava tarbimisega ühte sammu astuda. Küsimus pole ainult kliimas vaid ka meie elukeskkonnas - kõigi jaoks on tervis väga oluline. Kui meil tekib põlevkivi põletamisel või sisepõlemismootorites palju toksilisi gaase ja nanoosakesi, siis on see reaalne oht tervisele. Tuleb leida lahendus kuidas saaksime linnakeskkonnas vältida igasuguseid toksilisi osakesi ja gaase, et meie tervis oleks parem. Sellega saavutatakse ka arvestatav säästmine kuna me ei pea enam nii palju kulutama tervishoiusüsteemile.
Eesti on CO2 ekvivalendi (14,5 tonni aastas ühe elaniku kohta) tootmise osas riikide järjestuses kohe suurte naftatootjate riikide järel. Enamusel riikidel satub CO2 õhku tootmisest, väiksem osa transpordist ja energia tootmisest. Eestis on tööstust vähe ja suur osa CO2 tekib just põlevkivist elektrienergia tootmisel. Kui me põlevkivi kasutamise elektrienergia tootmiseks saaksime asendada taastuvenergiate kasutuselevõtuga, siis me astuksime suure sammu puhtama keskkonna poole.
Lühikeses perspektiivis otsitakse võimalusi kuidas me saaksime toodetavat CO2 siduda, näiteks sellest uut kütust või kemikaale toota. Eesti Energia pöördus just sellise sooviga keemia instituuti, et töötada välja CO2 ringmajanduse tehnoloogia. See on kõige lihtsam lahendus, üks aste, aga meil on vaja sellest kaugemale liikuda.
Alternatiiviks põlevkivienergeetikale on tuuleenergia, mis on juba praegu kõige odavam elektrienergia tootmise viis kui tuulegeneraatorid on õigesti projekteeritud ja ehitatud. Tuuleelekter on paljudes maailma kohtades juba praegu odavam kui gaasiturbiinides toodetav elektrienergia ja on tõesti puhas. Kõige uuemad tuulegeneraatorid Ameerika Ühendriikide idarannikul toodavad elektrit 7 dollarit megavattund.
Üle maailma on tuuleenergia kasutuselevõtu arengud väga kiired. Kõige suuremad tuuleenergia pargid on Hiinas, Indias ja Ameerika Ühendriikides. Suurbritannia rannikul ehitatakse Euroopa suurimat avamere tuuleparki.
300 m kõrguse mastiga 7 megavatise tuulegeneraatori tiiviku üks ring varustab elektrienergiaga ühe kodu terveks päevaks.
Eesti olukord tuuleenergia arengus oli kuni 2012-13 päris kiire, hiljem toimus väga oluline pidurdus või isegi paigalseis. Probleemsed olukorrad, eriti Hiiumaal ja Ida-Virumaal, vajavad kiiret lahendamist sest uute karjääride/kaevanduste rajamine Ida-ja Lääne-Virumaale põhjustab veelgi süvenevat looduskatastroofi nimetatud Eesti piirkondades. Me peaksime nendest valupunktidest üle saama ja maailma energeetikaarengutega sammu pidama.
Kuna tuule ja päikeseenergia ei ole hästi juhitavad, siis peavad need olema integreeritud salvestusvõimalustega. See tähendab, et kui keegi kavatseb suure tuulepargi ehitada, peaks olema kohustus vähemalt 5-10 % maksimumvõimsusest salvestada. Muidu peab see suur park liialt toetuma nii riigi kui regiooni elektrisüsteemidele, mis läheb võrguhalduritele väga kalliks. Süsteemide vahel peab olema lühiajaline energia salvestusvõimalus, piisavalt suuremahuline puhver kaasates salvestuse nii akudes, aga ka elektrolüüserid, kus tuulepargi genereeritud alalisvooluga toodetakse vesinikku, mida saab kasutada mujal kütusena, nii tööstuses kui ka transpordis.
On teatud kohad nii põhja kui ka lõunapoolkeral, kus puhuvad väga tugevad ning stabiilsed tuuled ja seal tasuks kaaluda suurte tuuleparkide ehitamist kus elektrienergia muundataks kohe vesinikuks.
Eesti liitus Euroopa Liidu vesiniku initsiatiiviga, loodetavasti tuleb selle jätkuks ka sisulisi tegevusi. Me kõik väga loodame, et saaksid valmis vesinikkütuse tanklad ning Eestis saaks astuda otsustava sammu vesiniktranspordi kasutuselevõtuks nii maanteel kui ka raudteel. Vesiniku kasutamine raudteel hoiaks ära väga suured kulutused, mida plaanitakse teha raudtee elektrifitseerimiseks.
Vesiniku tootmine ja salvestamine on väga oluline, kuna tuul alati ei puhu ja päike ei paista öösel, kuid me saaksime kasutada tuult ja päikest vesiniku tootmiseks ajal kui neid on külluslikult ja kasutada vesinikku siis kui meil vaja suunata energiatarbimist - näiteks kasutades vesinikku teistes valdkondades. Tsemendi tootmisel, kus on väga palju soojusenergiat vaja, aga ka ammoniaagi ja metallide (teras, alumiinium) tootmisel ning meretranspordis. Metallide tootmine toodab palju CO2 ja vesinik on üheks vahendiks, mis võimaldaks nendes valdkondades muutuda süsinikneutraalseks.
Vesinikutehnoloogiad on juba olemas, me ei pea midagi radikaalselt uut leiutama. Osa vesinikutehnoloogiaid on praegu pisut kallimad kui me ootame, sest neid ei ole veel laialdaselt kommertsialiseeritud. Kui me hakkame neid rohkem kasutama, siis alanevad hinnad eksponentsiaalselt, nagu näitab maailma kogemus uute tehnoloogiate kasutuselevõtu baasil. Hinnalangus on tõenäoliselt samasugune nagu me oleme näinud päikesepaneelide ja tuuleenergia puhul. Selle põhjal me saame ennustada, et ka vesinikutehnoloogiate hind langeb peagi. Näiteks Saksamaa jaoks on vesinik prioriteet ja seal on juba olemas 349 vesiniku tankimise jaama. Ka Eestis võiks plaanitud ühe tankimisjaama asemel ehitada 7-8 jaama järgneva 1-3 aasta jooksul.
Teadlastena peame me arvestama piiratud ressurssidega, sest maakeral on piiratud hulk teatud nn tehnoloogiakriitilisi materjale. Me peame nende üle väga täpset arvet pidama ja kaaluma, millest mida teha ja mis materjale kasutada, kui me tahame jõuda laialt kasutatavate rakendusteni. Uutes tehnoloogiates tuleks kasutusele võtta meie jaoks mittekriitilisi materjale ja püüdma oma uuringutes nendele keskenduda.
2019.a. Nobeli preemia keemias anti Li-ioon aku loojatele. Liitiumi tehnoloogiline ressurss maakeral on piiratud. Samuti ka koobalti, mida kasutatakse nendes akudes katoodides. Keemia instituudis arendatakse naatriumioon akut, sest naatriumi tekib kloori tootmisel elektrolüüsi kõrvalsaadusena väga palju ning ka katoodidele on teised nõuded. Negatiivse elektroodi materjaliks kasutame süsinikku, nn biomaterjali mis on toodetud Eesti turbast. Väärindame seda tuhandetes kordades ja saame väga väärtusliku materjali Na-ioonaku negatiivse elektroodi jaoks. Turbast saab väga häid materjale nii superkondensaatorite kui ka teiste energiatehnoloogia seadmete jaoks. Turvas on väga hea tooraine ja me loodame, et see on üks tulevikumaterjalide lähteaine.
Muud aktuaalsed uurimistöö suunad akutehnoloogias on seotud uute elektrolüütide kasutuselevõtmisega. Me läheme üle tahkete elektrolüütite kasutamisele, või lisame elektrolüüdile ioonseid vedelikke 30-40%, mis annab meile võimaluse saavutada olukorra, kus patarei elektrolüüt ei põle. Isegi siis kui aku üle kuumeneb ei sütti see põlema. See tehnoloogia on juba praegu osaliselt mõnedes süsteemides kasutusele võetud.
Ain Laidoja Eesti Vesinikutehnoloogiate ühingust tegi kiire ülevaate vesinikutehnoloogiate arengust Eestis. „Eelmisel aastal ütlesime – tere tulemast vesinik“, ütles Ain Laidoja, „Sel aastal tegime valitsusele juba 18 erinevat ettepanekut vesiniku kasutamiseks Eestis“.
Kõigepealt tuleb kaardistada kus seda vesinikku vaja läheb ja kust see tulla võiks. Teiseks tuleb välja arvutada, mis see kõik meile maksma läheb. Mitu eurot 1 tonni CO2 vältimine maksma läheb? See on üks mõõdik millega me saame võrrelda erinevaid tehnoloogiaid.
Samuti peame üle vaatama Eesti energiamajanduskava, sest tuuleenergia võimsus on seal allahinnatud. Kõige suurem kasv peaks olema tuuleenergias, energiatõhususe kasvatamine peaks olema märksõnaks.
Rasmus Palm rääkis vesiniku efektiivse salvestamise võimalustest tehnoloogilises võtmes, millega keemia instituudis tegeletakse ja kuidas neid probleeme püütakse lahendada.
Vesiniku energeetika alguspunkt on see, et meil tuleb taastuvenergiaallikast elekter ning kõik elekter, mis üle jääb, salvestatakse elektrolüüsi teel saadud vesinikuna kas ühel või teisel viisil.
Vesinikku võib hoiustada veeldatud kujul, kuid siis peab arvestama, et 25 % energiat kulub hoiustamisele.
Ideaalne oleks salvestada vesinikku tahkes faasis, kuid seda saab teha rakendustes kus ruumala on tähtis, aga mass pole tähtis.
Rait Kanarbik, projekti eestvedaja ja arendaja Chemicumis, rääkis plaanidest valmis ehitada taastuvenergia demokompleks, kus on võimalik katsetada millised päikesepatareid on sobilikud Eesti kliima jaoks, kuidas efektiivselt elektrienergiast vesinikku toota ning kuidas arendatavaid Na-ioon akusid integreerida.
Marek Alliksoo tutvustas vesinikku kütusena kasutava drooni eeliseid akudega lendavate droonide ees. Esimese asjana paraneb lennuaja pikkus. Tavadroonid võivad õhus püsida  kuni 20 minutit, siis tuleb neil akud ära vahetada või laadida, aga vesinik kütuselemendiga droon võib lennata kuni 2 tundi. Lisaks on plussideks veel kiire tankimine, müra ja vibratsiooni puudumine, keskkonnasõbralikkus, pikk eluiga ja ühtlane energia eralduvus. Miinuste poole pealt on lennukõrguse maksimum 3000 m, lisaks veel uue tehnoloogia hind. Kindlasti tuleb arvestada ka vesiniku käitlemise ohutusreeglitega.
Teabepäeval osales rohkelt huvilisi nii ülikooli seest kui ka väljastpoolt ning selle korraldasid TÜ keemia instituut ja Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing.

Lisainfo:  Enn Lust, TÜ keemia instituudi direktor, füüsikalise keemia professor, Eesti Vesinikutehnoloogiate ühingu esimees, 737 5165, 511 2030, enn.lust [ät] ut.ee

Imbi Rauk
TÜ loodus ja täppisteaduste valdkonna turundus ja kommunikatsioonijuht, 737 5811, imbi.rauk [ät] ut.ee

Tartu Ülikoolis algas sel õppeaastal programm «Talendid Tartusse!», millega pakutakse sajale andekale Eesti noorele ahvatlevaid lisaõpivõimalusi. Kolme kõige tublimat noort toetatakse õpingute ajal 10 000 euro suuruse stipendiumiga.

Õppeprorektor Aune Valgu sõnul püütakse programmi abil tuua Tartu Ülikooli senisest veel rohkem andekaid üliõpilasi ja pakkuda neile atraktiivseid õppimisvõimalusi.

«Eesti parimate gümnasistide jaoks on avatud uksed paljudesse maailma ülikoolidesse. Meie eesmärk on näidata neile ka Eestis intellektuaalselt maailma tipptasemel valikuid. Kuna paljudele neist võivad esimese kursuse ained olla juba tuttavad, pakume neile lisavõimalust tegutseda teaduses, ettevõtlusõppes või teiste noorte õpetamisel,» rääkis Valk.

Juba esimesel kursusel võivad noored tavalise õppetöö kõrval osaleda näiteks teadus- või ettevõtlusprojektides, omandada õpetamisoskusi või asutada ise teaduse huviringi.

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis tegi programmi pääsenud noortega juttu ning uuris, miks nad üldse Tartusse õppima asusid ja mida nad programmilt ootavad.

Loe edasi ajakirja veebilehelt. 

21. oktoobril kell 16 esitletakse Tartu Ülikooli Omicumi aatriumis raamatut „Rektor Jüri Kärner“ ja avatakse professor Kärneri elektronmikroskoopia fotode näitus. Jüri Kärner oli elektronmikroskoopia uurimissuuna väljapaistev arendaja Eestis ja taasiseseisvunud riigi esimene Tartu Ülikooli rektor. Raamatu autor on teadusajaloolane Ken Kalling ja näituse kuraator Sulev Kuuse.

Jüri Kärner (1940–2010) lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal ja temast kujunes elektronmikroskoopia uurimissuuna väljapaistev arendaja Eestis. Kärneri peamised uurimisvaldkonnad olid arengubioloogia ja histoloogia. Kogu tema töine tegevus oli seotud Tartu Ülikooliga. Ta alustas tööd assistendi ja lektorina, 1984. aastal sai professori tiitli ja alates 1993. aastast töötas ülikoolis üldzooloogia korralise professorina. 1988. aastal valiti Jüri Kärner ülikooli rektoriks.

Raamatu „Rektor Jüri Kärner“ autori Ken Kallingu sõnul oli Tartu Ülikooli juhtimine taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatel tõeliselt keeruline ülesanne. „Tollased protsessid olid enam revolutsioonilised kui evolutsioonilised,“ lausus Kalling.

Raamat „Rektor Jüri Kärner“ ilmub sarjas „Tartu Ülikooli rektorid“ ja selle väljaandja on Aasta Raamat OÜ.

Ülevaate Jüri Kärneri teaduslikust mõtlemisest ja tema huvidest ultrastruktuuride uurimisel annab ka Omicumi aatriumis avatav elektronmikroskoopia fotode näitus „Rakkude imelised ultrastruktuurid“. Näituse kuraator on Jüri Kärneri õpilane, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse.

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktori Toivo Maimetsa sõnul oli Jüri Kärner väga mitmekülgne inimene, kes rakubioloogia kõrval tundis huvi ka kunsti, looduse ja inimeste vastu. „Usume, et nii raamat kui ka tema fotode näitus avavad rohkem inimest, kes mängis otsustavat rolli Tartu Ülikooli muutmisel nüüdisaegseks heal tasemel teadusülikooliks,“ sõnas Maimets.

Näitus „Rakkude imelised ultrastruktuurid“ jääb Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Omicumi aatrium, Riia 23b/2, Tartu) avatuks aasta lõpuni.

Lisateave: Toivo Maimets, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor, 527 7002, toivo.maimets [ät] ut.ee

1. oktoobrist asus Tartu Ülikooli Delta keskuse turundusjuhi kohale majandusekspert ja ettevõtja Ott Pärna. Tartu Ülikooli arendusprorektori Erik Puura sõnul tegi ülikool Pärnale ettepaneku asuda Delta turundusjuhi kohale eesmärgiga arendada ja kujundada Tartu Ülikooli ettevõtlikku kuvandit.

„Ootame Otilt oskuslikku ja tulemuslikku tegutsemist Delta-siseselt, koostöös ülikooli teiste üksustega ning partneritega ettevõtlussektorist ja ühiskonnast. Deltast peab kujunema mõjukas rahvusvaheline innovatsioonikeskus, mis seob eri teadusdistsipliine,“ sõnas Puura. „Delta valmimine on suurepärane algus uuele innovaatilisele aastasajale nii ülikoolis kui ka kogu Eesti Vabariigis,“ lisas ta.

Tartu kesklinna Emajõe kaldale ehitatavast Delta keskusest saab regiooni moodsaim digitehnoloogilise, analüütilise ja majandusmõtte keskus, mis koondab enda alla enam kui 2500 õppurit, õppejõudu, teadlast ja ettevõtete arendustöötajat. Tartu Ülikooli Delta keskus koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast.

Jaanuaris kolivad õppe- ja teadushoonesse arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus ning osa tehnoloogiainstituudi laboreid. Ettevõtlusmaja avatakse märtsis ja selle eesmärk on tuua õppe- ja teadustööga haakuv teaduspõhine ettevõtlus ülikoolile võimalikult lähedale ning pakkuda võimalusi mitmekesiseks koostööks. Majja kolivad Cybernetica AS-i, Swedbank AS-i ja Statistikaameti arendusüksused, masinõppe ja andmeteaduse kompetentsikeskus STACC OÜ, AS-i SEB Pank innovatsioonikeskus, Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaator ja SA Tartu Teaduspark.

Ott Pärna sõnul loob akadeemilise teadmuse ja rakendusliku arendustöö ühendamine Deltast ainulaadse ja elulähedase keskuse, mille sarnast on raske tervest Euroopastki leida. „Soovime tipptegijate kokkukoondamise kaudu saada veel tunnustatumaks ja väärtuslikumaks partneriks nii ettevõtjate kui ka ühiskonna jaoks. Märgiline on kasvõi see, et Delta keskuse õppe- ja teadushoone avatakse 29. jaanuaril, mil toimub konverents Startup Day 2020 – Baltimaade suurim iduettevõtluse üritus, mille on ellu kutsunud Tartu Ülikool ja partnerid,“ sõnas Pärna.

Ott Pärna on Tartu Ülikooli majandusdoktor, kes on õppinud nii Euroopa kui ka Aasia ülikoolides. Ta on rahvusvahelise spordivabatahtlike liikumise SCULT ja ajutrusti ESTCORP asutaja ning kampaania „Teeme Ära“ maailmakoristuse nõukoja liige. Pärna on olnud Eesti Arengufondi ja eduka riskikapitalifirma SmartCap asutamise ja juhtimise juures ning on nõustanud valitsusasutusi välismajanduspoliitika ja tulevikutöö oskuste teemadel. Muu hulgas on ta vedanud tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika eksperdina SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL asutamist ning Eesti esimese disainipoliitika kokkupanekut.

Lisateave:
Erik Puura, TÜ arendusprorektor, 506 9882, erik.puura [ät] ut.ee
Ott Pärna, TÜ Delta turundusjuht, 517 8111, ott.parna [ät] ut.ee

E-hääletamine algas 22. oktoobril kell 00.00 ja esimeses voorus saab oma hääle anda kuni kella 18.00-ni. Vajadusel toimub teine hääletusvoor 23. oktoobril kell 00.00–18.00. Valitud dekaanid asuvad ametisse 1. jaanuaril 2020. 

Dekaaniks kandideerivad:

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas
Riho Altnurme, kirikuloo professor ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teadusprodekaan (kandidatuuri esitas usuteaduskonna nõukogu)
Anti Selart, keskaja professor ning ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja (kandidatuuri esitasid maailma keelte ja kultuuride kolledži nõukogu ning valdkonna 20 akadeemilist töötajalt ühiselt)

Sotsiaalteaduste valdkonnas
Raul Eamets, makroökonoomika professor ja praegune sotsiaalteaduste valdkonna dekaan (kandidatuuri esitasid majandusteaduskonna nõukogu, õigusteaduskonna nõukogu ja valdkonna 19 akadeemilist töötajat ühiselt)

Meditsiiniteaduste valdkonnas
Ruth Kalda, peremeditsiini professor ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja (kandidatuuri esitasid valdkonna 10 akadeemilist töötajat ühiselt)
Margus Lember, sisehaiguste propedeutika professor, sisekliiniku juhataja ja praegune meditsiiniteaduste valdkonna dekaan (kandidatuuri esitasid valdkonna 22 akadeemilist töötajat ühiselt)

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas
Leho Ainsaar, geoloogia vanemteadur ning ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor (kandidatuuri esitasid keemia instituudi nõukogu ning ökoloogia ja maateaduste instituudi nõukogu)
Varmo Vene, programmeerimiskeelte semantika professor, loodus- ja täppisteaduste valdkonna õppeprodekaan ning arvutiteaduse instituudi asejuhataja (kandidatuuri esitasid arvutiteaduse instituudi nõukogu ning matemaatika ja statistika instituudi nõukogu)

Hääletamine toimub järgmiselt:
* valija siseneb veebiaadressil www.valimised.ut.ee asuvasse hääletamiskeskkonda, kasutades enda tuvastamiseks ülikooli kasutajatunnust ja parooli, digitaalset isikutunnistust või mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust;
* hääletamiskeskkonnas kuvatakse valijale kandidaadid, kelle poolt tal on võimalik hääletada;
* igal valijal on üks hääl;
* kui valija on oma valiku kinnitanud, saab ta kinnituse hääle vastuvõtmise kohta QRkoodina;
* valijal on võimalus oma hääle korrektset talletamist kontrollida, kasutades kinnitust ning mobiilseadmesse paigaldatavat kontrollrakendust;
* valijal on võimalik antud häält piiramatu arv kordi muuta, hääletades uuesti hääletusperioodi jooksul;
* uus hääletamine tühistab varasema hääletusega antud hääle.

Esimese hääletusvooru tulemused kuulutatakse välja ülikooli sise- ja välisveebis 22. oktoobri õhtul pärast tulemuste selgumist.

Lisateave: Andres Soosaar, dekaanide valimiskomisjoni esimees, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee

Eile, 22. oktoobril 2019 valisid valdkondade valimiskogud Tartu Ülikooli neljale valdkonnale uued dekaanid. 1. jaanuaril 2020 asuvad ametisse Raul Eamets, Anti Selart, Leho Ainsaar ja Margus Lember.

Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär ja valimiskomisjoni esimees Andres Soosaar tundis rõõmu, et dekaanid õnnestus valida ühes voorus. „E-hääletamisega pole ülikoolis dekaane varem valitud, kuid valmisaktiivsus oli suur ja meditsiiniteaduste valdkonnas isegi väga suur – see annab julgust e-hääletamist ülikoolis aina rohkem rakendada,“ lisas Soosaar.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Valimistel osales 62,22% humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna valimiskogu liikmetest. Anti Selarti poolt andis oma hääle 115 valimiskogu liiget ja Riho Altnurme toetas 100 valimiskogu liiget. Seega on uus dekaan Anti Selart. Ülikoolipere küsimustele antud vastustes pidas Anti Selart oluliseks valdkonna jätkusuutlikku rahastamist, erialade mitmekesisuse alalhoidmist ja arendamist ning õppetöö teaduspõhisuse tagamist.

Sotsiaalteaduste valdkond
Dekaanina jätkab ka Raul Eamets, kelle poolt hääletas 176 valimiskogu liiget. Sotsiaalteaduste valdkonna dekaani valimiste osavõtuprotsent oli 59,76. Kui ka professor Eametsalt uuriti, millised on kolm kõige tähtsamat küsimust, mille lahendamist peab ta dekaanina kõige olulisemaks, vastas ta järgmiselt: „Esiteks peab ülikoolis töötamine inimestele meeldima. Teiseks on oluline optimaalne õppekavade struktuur ja arv, mis tooks esile valdkondade kokkupuutepunktides tekkiva sünergia. Kolmandaks peavad ülikooli eelarve põhimõtted minu eelnevat mõttekäiku toetama. Praegune ülikooli rahastusmudel ütleb, et raha hulk kasvab, kui meil on rohkem tudengeid ja me anname välja rohkem ainepunkte, see aga ei peaks nii olema.”

Meditsiiniteaduste valdkond
Meditsiiniteaduste valdkonna dekaani valimiste osavõtuprotsent oli 84,66. Dekaanina jätkab Margus Lember, kelle poolt andis oma hääle 152 valimiskogu liiget. Ruth Kaldale väljendas toetust 121 valimiskogu liiget. Lemberi jaoks on dekaaniametis viis kõige tähtsamat lahendamist vajavat küsimust interdistsiplinaarsus, koostöö teiste valdkondadega, teaduse baasrahastuse jõudmine teadlasteni, jätkuv töö üliõpilastele kvaliteetse õppe tagamisel ja residentuuri arendamine.

Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Valimistel andis oma hääle 66,62% loodus- ja täppisteaduste valdkonna valimiskogu liikmetest. Leho Ainsaare poolt andis oma hääle 321 valimiskogu liiget ja Varmo Venet toetas 143 liiget. Seega on uus dekaan Leho Ainsaar, kes jagab enda jaoks olulised teemad kolmeks: teadus, kõrgharidus ja struktuur. Teaduse puhul peab Ainsaar kõige tähtsamaks toimetulemist projektipõhise rahastamise tagasilöökidega. Kõrgharidusest rääkides on tähtis lahendada erialade ebaproportsionaalse arengu küsimus. Struktuuri seisukohast peab ta oluliseks genoomika instituudi sidumist ülejäänud teaduskonnaga ja sellega kaasnevat valdkonnasisest tööjaotust.

Loe välisveebist, miks valitud dekaanid sellele ametikohale kandideerisid, ja tutvu kõikide vastustega ülikoolipere küsimustele.

Lisateave: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär ja valimiskomisjoni esimees, 737 5605, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaaniks valiti ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor geoloogia vanemteadur Leho Ainsaar. Uus dekaan asub ametisse 1. jaanuaril 2020.

Valimistel andis oma hääle 66,62% loodus- ja täppisteaduste valdkonna valimiskogu liiget. Leho Ainsaare poolt andis oma hääle 321 valimiskogu liiget ja Varmo Venele väljendas toetust 143 valimiskogu liiget. Leho Ainsaar jagab enda kui tulevase dekaani jaoks olulised teemad kolmeks: teadus, kõrgharidus ja struktuur. Teaduse puhul peab Ainsaar kõige tähtsamaks toimetulemist projektipõhise rahastamise tagasilöökidega. Kõrgharidusest rääkides on tähtis lahendada erialade arengu disproportsiooni küsimus. Struktuuri puudutavas peab ta oluliseks Genoomika instituudi integreerimist teaduskonda ja sellega kaasnevat valdkonnasisese tööjaotuse küsimust.

Vaata teiste valdkondade valimistulemuste ülevaadet veebiuudisest: https://www.ut.ee/et/uudised/selgusid-uued-dekaanid

Lisateave: Andres Soosaar, komisjoni esimees, andres.soosaar [ät] ut.ee

Eelmisel nädalal avaldatud Times Higher Educationi (THE) IT-valdkonna erialade (Computer Science) edetabelis on Tartu Ülikooli arvutiteadus tõusnud 201.–250. kohale. See kinnitab, et kõrgel tasemel on nii teadustöö, tsiteeringud, õppetöö, rahvusvahelistumine kui ka ettevõtluskoostöö.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo sõnul on suudetud värvata ja hoida rahvusvahelisi õppejõude ning tuua Eestisse andekaid tudengeid, kes tugevdavad ka meie ettevõtete konkurentsivõimet. Seda kajastab ka THE edetabel, kus on kõrgelt hinnatud eestkätt ettevõtluskoostööd ja rahvusvahelistumist.

“Kuigi Euroopa Liidu arvestuses on Tartu Ülikool tõusnud arvutiteaduse edetabelis kogu Ida- ja Kesk-Euroopa esimeseks, peame jätkama püüdlemist esisaja sekka kogu Euroopas. Meil on vaja veel kõvasti pingutada, et Eesti teadus paistaks maailmas paremini välja. Instituudis alustati hiljuti tööd Euroopa Teadusnõukogu (ERC) kahe grandi alusel ja ühtlasi on pooleli mitu suurt arendusprojekti, mis annavad kindluse, et meie tippteadus on huvitav, oluline ja vajalik,” lausus Vilo. 

Lähitulevikus ootavad arvutiteaduse instituuti ees kaks väga olulist uuendust – uhiuude Delta keskusesse kolimine ja õppetöö alustamine Eesti esimese andmeteaduse magistriõppekava alusel.

“Tudengite ja teadlaste arvu pidev kasv tekitas vajaduse uute ruumide järele, mistõttu oleme olnud aastaid linna peal laiali erinevates õppehoonetes. Delta keskuse valmides saame oma instituudi jälle ühte majja kokku kolida. Oma ruumid saab näiteks digiinnovatsiooni keskus, kus viiakse ellu ägedaid tudengiprojekte ja nõustatakse ettevõtteid. Kokkukolimine parandab ühest küljest meie omavahelist suhtlust ning teisest küljest toetab tihedamat koostööd ülikooli teiste üksuste, digivaldkonna asutuste ja ettevõtetega. Delta ettevõtlusmajja tulevad näiteks AS Cybernetica, tarkvaratehnoloogia arenduskeskus STACC, Statistikaamet ja Swedpanga andmeanalüüsi  arendusüksus – võib vaid ette kujutada, kui palju uut teadmist võib selliste organisatsioonide koostegutsemisest sündida,” ütles Vilo. 

Uudse andmeteaduse magistriõppekava väljatöötamist toetas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuna andmeteaduse ja tehisintellekti vallas pädevaid inimesi oodatakse tööle väga paljudesse ettevõtetesse ja riigiasutustesse. Tartu Ülikoolis on tehisintellekti ja suurandmete alal väga põhjalik oskusteave, mida on pikka aega arendatud ja süvendatud teadusprojektide ja IT Akadeemia programmi rahastuse toel. "Peame oluliseks, et andmeteadus võimaldab eriala lõpetanutel rakendada oma teadmisi ja leida uuenduslikke lahendusi peale loodus- ja täppisteaduste ka näiteks digihumanitaaria, sotsiaalteaduste ja äriettevõtete andmeteaduse valdkonnas,” selgitas Vilo.

Kõigi erialade koondarvestuses on Tartu Ülikool THE edetabelis 301–350 parima seas. THE avaldab erialade edetabeli tulemused neljas järgus. Edetabeli esimene järk kinnitas Tartu Ülikooli humanitaarteaduste maailmataset ning kolmas ja neljas järk avaldatakse novembris.

Tartu Ülikoolil läheb ka teistes mainekates ülikoolide edetabelites hästi. 15. oktoobril avaldatud Quacarelli Symondsi (QS) Euroopa kiire majanduskasvuga riikide edetabelis tõusis ta sel aastal 4. kohale. QS-i üldtabelis kerkis Tartu Ülikool suvel kõigi aegade kõrgeimale 301. kohale, kusjuures eelmise aastaga võrreldes on tulemus paranenud 20 koha võrra. Alates 2014. aastast on Tartu Ülikool liikunud pingereas 160 kohta ülespoole.

Lisateave: Jaak Vilo, TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja, 737 5483, jaak.vilo [ät] ut.ee

Foto: Henry Narits

Sood seovad 20% kogu maismaa muldade süsinikust, seega on kliimamuutuste kontekstis oluline uurida soodes toimuvaid protsesse. Teadlased leidsid kodaamööbe kasutades, et enamiku uuritud soode pinnakiht on viimase mõnesaja aastaga märkimisväärselt kuivenenud.

Mainekas teadusajakirjas Nature Geoscience ilmus Eesti teadlaste osalusel artikkel Euroopa soode pindmise kihi laialt levinud kuivenemisest viimastel sajanditel. 12 riigi teadlased uurisid Euroopa 31 eri tüüpi soo niiskusrežiimis toimunud muutusi viimase umbes 2000 aasta jooksul ning selle võimalikke põhjusi ja tagajärgi. Eestist osalesid uuringus Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi sooteadlane Edgar Karofeld ja praegu Vaida Põhikooli loodusainete õpetajana töötav Ülle Sillasoo.

Sood on olulised süsihappegaasi sidujad ja süsiniku talletajad. Kuigi sood katavad maailma maismaast vaid umbes 3%, sisaldub sooturbas umbes 20% kogu muldade süsinikust. Turba teke saab aga jätkuda vaid kõrge veetaseme tingimustes. Veetaseme alanedes hakkab turvas lagunema ja süsinik süsihappegaasina atmosfääri eralduma, mõjutades kogu maailma süsinikubilanssi ja kliimat.

Loe edasi Novaatorist.

Kuni 31. oktoobrini 2019 saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale. Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikuid, kes on oma loominguga  Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust silmapaistvalt edendanud.

Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja kuueteistkümnendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade  ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised palume saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor [ät] ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud. 

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ja auhind pidulikult üle rahvusülikooli 100. aastapäeval 1. detsembril 2019 Tartu Ülikooli aulas. Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi ning tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa.

Lisateave:
Saima Tiirmaa-Oras, TÜ rektori abi, 737 5602, saima.tiirmaa-oras [ät] ut.ee
Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

18.–20. oktoobril toimus Tartus rahvusvaheline häkaton Space Apps Challenge. See  maailma suurim arendusnädalavahetus toimub korraga umbes 200 linnas. Eestis peeti üritust teist korda ja sellel osalesid nii Eesti kui ka välistudengid 17 riigist.

Võrreldes teiste Eestis toimuvate häkatonidega on Space Apps Challenge teadusmahukam ja selle eesmärk on lahendada ühiskondlikke probleeme.

Häkatonil osales 50 inimest. Nad moodustasid kaheksa meeskonda, kelle ülesanne oli arendada reedest pühapäevani erinevaid rakendusi. Selle juures kasutati USA Riikliku Aeronautika- ja Kosmosevalitsuse (ingl National Aeronautics and Space Administration, NASA) ning Euroopa Kosmoseagentuuri (ingl European Space Agency, ESA) kaugseire avaandmeid. Võitja valimisel hinnati idee loovust, teostatavust, mõju, olulisust ühiskonnas ja lahendust tutvustavat ettekannet.

„Häkatonil osalenud kaheksa väga tugeva tiimi väljatöötatud ideed demonstreerisid satelliidiandmete praktilist kasu ühiskonnale ja andmete ristkasutuse võimalikkust,“ ütles AS-i CGI Eesti kosmose ja kaugseire valdkonna juht Martin Jüssi, kes osales NASA Space Apps Challenge’il teist aastat järjest tiimide mentorina. Tema sõnul saab innovatsioon kosmosevaldkonnas toimuda ainult erinevate vaatenurkade põimumisel.

Space Apps Challenge arendusnädalavahetuse võitis meeskond SpaceBeavers rakendusega Floody. Rakenduse eesmärk on luua täpsemad üleujutusriski hindamise kaardid, mida inimesed saaksid kasutada maja või maa ostuks sobivat kohta otsides. Samuti võimaldab rakendus hinnata kindlustusfirmadel kinnistute kindlustusriske.

Teisele kohale jäi Cloudless, kes kasutas tehislikke närvivõrke, et parandada ESA kaugseiresatelliidi Sentinel pilvemaski algoritmi. Kolmandaks tuli meeskond DLC, kes arendas Google Earth Engine’i abil maakatte ajalooliste muutuste tuvastamise andmestikku. Laiema ühiskondliku kasuteguri pakkujana paistis silma meeskond DOG, kes tutvustas ookeanide prügilaikude tuvastamise rakendust.

Kolm parimat meeskonda saavad osaleda Tartu Teaduspargi kaugseire eelinkubatsiooni programmis Baltic Sat Apps. Programmi võivad kandideerida ka teised tiimid kuni 24. novembrini. Kaks parimat ideed saadetakse NASA-le ja nende autoritel on võimalik võita külaskäik Kennedy kosmosekeskusesse.

„Häkatonide raames kohtunud kaugseire meeskonnad on Tartu teaduspargi jaoks väga põnevad. Otsime ettevõtlikke meeskondi, keda saame aidata idee edasiarendamiseks vajalike mentorite ja koolitustega, et valmistada neid ette ESA inkubaatorisse kandideerimiseks. Sel aastal on kandideerimise tähtaeg 7. november, järgmine voor on järgmise aasta kevadel,“ ütles Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatori juht ja Tartu teaduspargi juhatuse liige Andrus Kurvits.

Häkatoni peakorraldaja oli Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia osakond koos Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi, Tartu Teaduspargi ning Tartu Observatooriumiga. Vabatahtlikena aitasid üritusele kaasa geograafiatudengite klubi EGEA-Tartu liikmed. Üritust toetasid Interregi Läänemere programmist rahastatud BalticSatApps projekt, AS CGI Eesti ja AS Datel.

Lisateave:
Evelyn Uuemaa, TÜ geoinformaatika vanemteadur, 737 5827, evelyn.uuemaa [ät] ut.ee
Alexander Kmoch, TÜ geoinformaatika teadur, alexander.kmoch [ät] ut.ee 
 

Tartu Ülikooli teadlased, õigusteaduskonna IT-õiguse külalislektor ja vandeadvokaat Tõnu Mets ning arvutiteaduse instituudi infoturbe töörühma juht Arnis Paršovs jõudsid uurimistöö käigus jälile digiallkirjade andmise, valideerimise ja kehtivusega seotud probleemile.

Nimelt selgus, et digitaalsel allkirjastamisel saavad kolmandad isikud uuendada allkirja ajatemplit ehk täpset kellaaega ja kuupäeva, millal sertifikaadi kehtivust kontrollitakse. Seega võis dokumendi tegelik allkirjastamine toimuda tunduvalt varem, kui see ametlikult välja paistab. Sellest tuleneb ka õiguslik probleem, sest pole võimalik kindlaks määrata, kas dokumendi allkirjastanud isiku sertifikaadid allkirjastamise hetkel kehtisid.

Kuna digiallkirjastamise usaldusväärsus on digiühiskonna jaoks hädavajalik, siis on selle küsimuse tõstatamine ja põhjalik käsitlemine väga oluline. Ajatempli veale kiire lahenduse leidmine on vajalik selleks, et tugevdada meie digitaalse ühiskonna põhialuseid ning tagada jätkuvalt suur usaldus digiallkirjastamise suhtes.

Seetõttu teavitasid Tõnu Mets ja Arnis Paršovs probleemile jälile jõudes ka Riigi Infosüsteemi Ametit ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Teadlased esitasid riigile ettepanekud digitaalse allkirjastamise ajatempli ja allkirja kehtivuse probleemi lahendamiseks.

Näiteks oleks Tõnu Metsa ja Arnis Paršovsi arvates mõistlik loobuda allkirjastamise aja tuvastamise nõudest ning muuta sertifikaatide eluiga viisil, kus sertifikaat väljastatakse omanikule alles pärast ID-kaardi väljastamist ning sertifikaat kehtiks kuni selle aegumise või tühistamiseni. Välistada tuleb olukord, kus kehtetu sertifikaat muutub uuesti kehtivaks, s.t tuleks loobuda ka sertifikaadi kehtivuse peatamise võimalusest. Esmajärjekorras tuleks aga täiustada DigiDoci tarkvara, mis näitab praegu ajatemplis justkui allkirjastamise aega, kuigi tegelikult on seal aeg, mil kontrolliti sertifikaadi kehtivust.

Mets ja Paršovs kirjeldasid oma uurimistöö tulemusi teadusartiklis „Time of signing in the Estonian digital signature scheme“, mis avaldati rahvusvahelises eelretsenseeritavas teadusajakirjas Digital Evidence and Electronic Signature Law Review.

Arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo sõnul on Tartu Ülikooli kui teadusasutuse üks olulisematest rollidest toetada teadustöö abil Eesti ühiskonna head käekäiku. „See hõlmab ülesannet selgitada keerulisi ühiskondlikke probleeme ning pakkuda lahendusi, kuidas õigusruumi ja olemasolevaid tehnoloogiaid täiustada. Digiallkirjastamisega seotud probleemi avastamine ja käsitlemine ongi hea näide õigusteadlaste ja arvutiteadlaste ning riigi koostööst,“ selgitas Vilo.

Vastused selle teemaga seotud korduma kippuvatele küsimustele on veebilehel.

Loe ka Marju Himma kirjutatud uudislugu ERR-i teadusportaalist Novaator.

Lisateave:
Jaak Vilo, TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja, 737 5483, jaak.vilo [ät] ut.ee
Tõnu Mets, TÜ õigusteaduskonna IT-õiguse külalislektor ja vandeadvokaat, tonu.mets [ät] ut.ee
Arnis Paršovs, arvutiteaduse instituudi infoturbe töörühma juht, arnis.parsovs [ät] ut.ee

19. novembril esitleti Tartus Rahvusarhiivis Eesti esimest rahvusatlast. Esitlusel näidatakse muu seas ka atlase ühe harukordsema kaardi originaali: 1920. aastal ilmunud Laidoneri Eesti kaarti, mille abil tutvustati maailmale noore vabariigi asukohta ja piire. Rahvusatlase esmaesitlus toimus 12. novembril Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus, kus avati ka kaardinäitus.

Kui rahvusraamatukogu näitusel saab tutvuda atlases sisalduvate kaartide suuremõõtmeliste reproduktsioonidega, siis Tartu esitlusel on võimalus vaadata 1920. aastal ilmunud unikaalset Eesti kaarti, mida nimetatakse Laidoneri kaardiks. Seda võib pidada Eesti riigi kartograafiliseks iseseisvusdeklaratsiooniks, sest sellega sooviti maailmale näidata noore vabariigi asukohta ja piire. Kaardi muudavad haruldaseks selle servadele hariliku pliiatsiga kirjutatud märkused, mille autor on Johan Laidoner.

Rahvusatlas on valminud Tartu Ülikooli geograafide ja Regio kaardimeistrite koostöös. Atlases on ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti, mis tutvustavad Eesti loodust, kultuuri, ajalugu ja eluolu. Kaardid on koondatud 36 teemapeatükiks, milles käsitletakse muu hulgas Eesti piiri kujunemist, kliimat, eestlaste päritolu, haridust, rahvaluulet ja religiooni.

Eesti rahvusatlast tutvustati 19. novembril kell 17 Tartus Nooruse 3 asuvas Rahvusarhiivis.

Tartu esitlust juhtis EV100 juhtrühma liige Toomas Kiho, sõna võtsid riigiarhivaar Priit Pirsko, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja rahvusatlase koostaja Taavi Pae.

1920. aasta Eesti kaardi originaali saab vaadata Rahvusarhiivis üksnes esitluse nädalal, 20.–22. novembrini kella 9–19 ja 23. novembril kella 10–15 vahel. Tallinnas avatud näitust on võimalik külastada 26. veebruarini rahvusraamatukogu lahtiolekuaegadel.

Pildid atlase esitlusest.

Lisateave: Taavi Pae, TÜ Eesti geograafia dotsent, rahvusatlase koostaja, 5561 3338, taavi.pae [ät] ut.ee

 Täna avaldas ettevõte Clarivate Analytics enim viidatud teadlaste ülevaate, mille järgi on maailma 6000 mõjukaima teadlase seas seitse Tartu Ülikooli loodusteadlast. Kokku pääses edetabelisse üheksa Eesti teadlast. 

Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk selgitas, et Clarivate Analyticsi koostatavasse Web of Science’i andmebaasil põhinevasse enim viidatud teadlaste 2019. aasta ülevaatesse pääses viimase 11 aasta (2008–2018) 6000 mõjukaimat teadlast. „Ülevaate koostajad lähtuvad teadlase mõjukuse määramisel sellest, kui palju kasutavad tema teadustöid teised teadlased, s.t kui palju tema töödele viidatakse. Mida sagedamini teised teadlased kellegi töid enda oma toetuseks kasutavad, aluseks võtavad või vaidlustavad, seda mõjukam see viidatav teadlane Clarivate’i analüüsi järgi on,“ rääkis Lauk. Tulemused ühtlustatakse ka valdkonniti, sest eri teadusvaldkondades on erisugused viitamistavad.

Maailma 6000 enim viidatud teadlase hulgas on maateaduse valdkonnas Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen ning taime- ja loomateaduse valdkonnas mükoloogia professor Urmas Kõljalg ja mükoriisauuringute juhtivteadur Leho Tedersoo. Neli Tartu Ülikooli teadlast on edetabelisse pääsenud mitmes valdkonnas, nii taime- ja loomateaduses kui ka keskkonnateaduses ja ökoloogias – need on taimeökoloogia professor Martin Zobel, taimeökoloogia vanemteadur Mari Moora, elurikkuse informaatika vanemteadur Kessy Abarenkov ning mükoloogia teadur Mohammad Bahram.

Seitsme Tartu Ülikooli teadlase kõrval jõudis nimekirja ka Eesti Maaülikooli (EMÜ teadlane Ülo Niinemets ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) teadlane Anne Kahru.

Füüsika instituudi keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen rõhutas edetabelist rääkides koostöö tähtsust. „Kõige otsesemalt mõjutab selline tunnustus taotluste kirjutamist, samuti mõjub see positiivselt teadlase CV-s,“ ütles ta, kuid lisas, et vähemalt loodusteadustes on tänapäeval rahvusvaheline koostöö ainuke viis edu saavutada. „Seda peab tegema võimalikult paljude uurimisrühmadega, et vahetada ideid, metoodikat, seadmeid ja inimesi. Selline koostöö peab asendama konkurentsi,“ sõnas Junninen.

Eesti teaduse kõrget taset näitab endiselt ka see, et oleme enamiku lähiriikidega võrreldes palju paremal kohal – Lätist ei ole loetelus ühtegi teadlast, Leedust on neid kaks, Venemaalt üheksa ja Poolast kuus teadlast. Meist ettepoole jääb Soome 21 teadlasega.

Clarivate Analyticsi metoodika alusel analüüsitakse teadlaste mõjukust 21 valdkonnas. Edetabeli koostamiseks võetakse ruutjuur nende teadlaste koguarvust, kes moodustavad igas valdkonnas enim viidatud teadlaste 1%. Võrreldes möödunud aastaga ei arvestanud Clarivate Analytics tänavu raportis enam kõiki 1%  enim viidatud publikatsioonide hulka jõudnud publikatsioone. Sel aastal läksid arvesse ainult need publikatsioonid, mille autorid esindasid kuni 30 institutsiooni. Seepärast jäid uuendatud metoodika alusel loetelust välja mitmed mõjukad Eesti, sh Tartu Ülikooli füüsika-, kosmoseteaduste ja geneetikateadlased, kes töötavad suuri eksperimente korraldavates rahvusvahelistes meeskondades.

Lauk rõhutab veel, et selle metoodika järgi tehakse pingeridasid ainult loodus- ja sotsiaalteadustes. „Siin pole arvesse võetud humanitaarteadusi, sest humanitaarteaduste viitamistavad on teistsugused ning mõjukate teadlaste ja publikatsioonide tuvastamine on keerulisem,“ ütles Lauk.

Web of Science’i enim viidatud teadlaste nimekirja jõudnud Eesti teadlaste arv aastate kaupa

* Metoodika muutus, mistõttu jõudis nimekirja rohkem teadlasi.

** Metoodika muutus, nii et enam ei arvestatud üle 30 institutsiooniga seotud publikatsioone ja nende autoreid.

Lisateave: Kalmer Lauk, TÜ teadus- ja arendustegevuse analüütik, 737 6532, kalmer.lauk [ät] ut.ee

31. oktoobrist 4. novembrini toimus Ameerika Ühendriikides Bostonis maailma suurim iga-aastane sünteetilise bioloogia võistlus, kust võttis osa üle 6000 osaleja ja rohkem kui 300 võistkonda 42 riigist. Tartu Ülikoolist osalesid võistlusel tehnoloogiainstituudi loodusteaduste ja tehnoloogia õppekava üliõpilased, kelle võistkond pälvis kuldmedali. Võistlusel muutsid üliõpilased pärmirakke geneetiliselt, et saada rakkude sees toodetavaid kemikaale ja ravimeid senisest lihtsamalt ja tulemuslikumalt kätte.

Rahvusvahelisel geneetiliselt muundatud masinate võistlusel iGEM (ingl The International Genetically Engineered Machine, https://igem.org) Eestit ja Tartu Ülikooli esindanud loodus-teaduste ja tehnoloogia õppekava üliõpilaste võistkond valmistus ürituseks peaaegu terve aasta. Neid juhendanud molekulaarbioloogia teadur Ilona Faustova rääkis, et iGEM-il võib hea õnnestumise korral sündida mõni erakordne ja inimeste igapäevaelu tuntavalt muutev rakendus.

Tartu Ülikooli üliõpilaste loodud lahendust võib tulevikus ja Eesti kontekstis rakendada näiteks puidu biotehnoloogias. Puidust toodetavaid suhkruid saab kasutada bioreaktorites pärmitüvede söötmena. Eesti sünteetilise bioloogia keskus teeb üheks Euroopa suurimaks puidusuhkrute tootjaks pürgiva Eesti ettevõtte Graanul Investiga juba selles vallas koostööd, samuti on alustatud ühisdoktorantuuri projektiga ning Tartus arendatakse puidukeemia ja biotöötluse laborit (www.woodbiotech.com). Loodetavasti leiavad Tartus konstrueeritud sünteetilised pärmid tulevikus kindla koha Eesti puidu tööstuslikul väärindamisel.

Juhendajal jätkus võidumeeskonna kohta vaid kiidusõnu. „Üliõpilaste suure entusiasmi, pühendumise ja rõõmuga tehtud töö tasus end kuhjaga ära. Pärmirakkude muutmise lahendusel on suur potentsiaal kogu maailmas – seda näitab lisaks kuldmedalile ka maailma ühe suurema sünteetilise bioloogia ettevõtte Ginko Bioworks esindaja suur huvi projekti vastu.“

Faustova lisas, et kuigi meie tudengivõistkondadel on läinud iGEM-il päris hästi ka kahel va-rasemal aastal, mil toodi koju hõbemedal, kinnitas tänavune saavutus Tartu Ülikooli sünteeti-lise bioloogia valdkonnas lõplikult maailmakaardile. Saadud kuld on märk Eesti sünteetilise bioloogia tipptasemest ja Tartu Ülikooli uuendusliku õppemetoodika efektiivsusest.

iGEM on üleilmne sünteetilise bioloogia üritus tudengitele ja keskkooliõpilastele. Võistluse eesmärk on kasvatada seda uurimisvaldkonda hästi tundvat järelkasvu ning tutvustada avalikkusele sünteetilise bioloogia arenguga kaasnevaid võimalusi. Väga tähtis osa iGEM-ist on võistluseelse aasta jooksul toimuv erialasuhtlus sünteetilise bioloogia ekspertidega üle maailma, koostöö teiste võistkondadega ja teaduse populariseerimine. Võistlusel osalemisega saavad üliõpilased väga hea praktilise kogemuse, lüües kaasa projekti planeerimises, elluviimises ning võistlustules tulemuste tutvustamises ja analüüsimises.

Kuldmedali võitmiseks tuleb maailma parandamise efekt ja selle keskkonnahoidlik sõnum esitada lõppvõistluse ettekandes väga selgelt ja mõjusalt. Eesti iGEM-i võistkonna esinemise kohta kirjutas üks kohtunikest: „Teie projekti esitlemine üldsusele ja populariseerimise osa on eeskujuks teistele ja üks parimaid, mida olen seni näinud. Palun jätkake Eesti sünteetilise bioloogia tutvustamist üle maailma. Teie võistkond jõuab veel väga kaugele.“

Lisateave: Ilona Faustova, TÜ molekulaarbioloogia teadur, 5391 1270, ilona.faustova [ät] ut.ee
 

Briti kõrgharidusajakiri Times Higher Education (THE) avaldas eile neli edetabelit, milles reastatakse maailma parimate ülikoolide bioteaduste, füüsikateaduste, psühholoogia ning arsti- ja terviseteaduste erialad. Tartu Ülikool on oma kohta parandanud psühholoogia ja füüsikateaduste arvestuses ning jäänud samasse vahemikku arsti- ja terviseteadustes. Kõrget kohta hoiavad endiselt bioteadused.

Bioteadused on 821 parima ülikooli hulgas 176.–200. kohal.

Kõrgele 301.–400. kohale on 1054 maailmaülikooli seas tõusnud TÜ füüsikateadused – keemia, astronoomia, matemaatika ja statistika, füüsika ning teised eluta loodust uurivad loodus- ja täppisteaduste valdkonna erialad, mis jagasid eelmisel aastal 401.–500. kohta

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan Peeter Burk usub, et kuigi kõrge koht edetabelis on väärikas tunnustus valdkonna teadlaste ja õppejõudude tööle, ei lähtuta oma töid planeerides edetabelite näitajatest. „Eesmärk on teha huvitavat teadust, publitseerida oma töid tulemuslikult ning saada grante ja tublisid inimesi, kellega koos töötada. Meie erialade positsiooni paranemine mainekas edetabelis tuleb ehk ka selle arvelt, et tõukefondide rahast soetatud aparatuuri abil on saavutatud esimesed tulemused, mille põhjal kirjutatud teadusartiklid on kogunud hulgaliselt viitamisi. Usun ja loodan, et see tendents jätkub ka edaspidi.“

Arsti- ja terviseteaduste erialasid võrreldi 775 ülikoolis ja Tartu Ülikool paikneb vahemikus 301–400.

Tartu Ülikooli psühholoogia eriala kerkis aastaga saja koha võrra, jõudes mullusest vahemikust 301–400 tänavu vahemikku 201–250. Edetabelis võrreldi 494 parimat ülikooli maailmas.

THE teeb erialade edetabeli tulemused avalikuks neljas etapis. Esimeses etapis sai kinnitust Tartu Ülikooli humanitaarteaduste maailmatase ja teises kinnitati Tartu Ülikooli arvutiteadlaste ülihead kohta. Kolmandas etapis selgus, et Tartu Ülikooli ärinduse ja majanduse erialad on tõusnud 201.–250. kohale – kõrgemale kui kunagi varem.

THE maailma ülikoolide üldpingereas paikneb Tartu Ülikool 301–350 parima seas.

Suurbritannia ajakiri Times Higher Education arvestab ülikoolide hindamisel 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulu, uuenduslikkust ja rahvusvahelistumise ulatust.

Lisateave: Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 512 9996, lauri.randveer [ät] ut.ee

20. novembril Tallinnas Lauluväljaku Klaassaalis toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Eesti teab? Eesti teab!“ anti üle 2019. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvis peapreemia gümnasistidele suunatud praktiliste töötubade „Geneetika õppepäevad“ eestvedaja Toivo Maimets. Projektis on seitsme aasta jooksul laboratoorseid töid ja erinevaid katseid DNAga õnnestunud teha ligi 1600 õpilasel üle Eesti.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija teise preemia pälvis Eesti silmapaistvaim linnuteaduse populariseerija ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur ja kommunikatsioonijuht Marko Mägi.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil pälvis peapreemia „Keemia õhtuõpiku“ autor, keemia instituudi teadur Jüri Liiv.

Palju õnne tunnustuse saajatele!

Kõik Eesti teaduse populariseerimise auhinna saajad on leitavad Eesti Teadusagentuuri lehelt.

Imbi Rauk
Loodus- ja täppisteaduste valdkonna turundus- ja kommunikatsioonijuht
737 5811
imbi.rauk [ät] ut.ee

22. novembril valis Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi nõukogu instituudi juhatajaks professor Jaak Vilo, kes on ametis ka järgmised kolm aastat. Vilo kandidatuuri esitasid nii instituudi töötajad kui ka dekaan Peeter Burk.

Jaak Vilo on juhtinud arvutiteaduse instituuti alates 2011. aastast ja tema sõnul on see selle aja jooksul kiiresti arenenud. Suurenenud on tudengite ja töötajate arv -- praegu on instituudis 1300 üliõpilast, 54 õppejõu ja 21 vanemteadurite-teaduri täiskohta. Lisaks töötab instituudis palju doktorante-nooremteadureid, arendajaid ja tugipersonali.  “Õpetamise mahu kasvu näitab seegi, et magistrantuuris antakse ainepunkte aastas nüüdseks koguni kolm korda rohkem kui kümnendi alguses. Kui kümme aastat tagasi kaitsti instituudis üks doktoritöö aastas, siis nüüd valmib meil igal aastal keskmiselt kuus doktoritööd,” ütles Vilo.

Times Higher Educationi (THE) IT-valdkonna erialade edetabelis on Tartu Ülikooli arvutiteadus tõusnud 201.–250. kohale, mis tähendab, et Tartu Ülikool on arvutiteaduse edetabelis kogu Ida- ja Kesk-Euroopa esimene.

Instituudi järgmise kolme aasta eesmärkide hulgas on üks tähtsamaid Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud haldusleppes Tartu Ülikoolile pandud ülesanne kasvatada IT-valdkonna tudengite vastuvõttu 30% võrreldes 2017. aasta vastuvõtuga. Algaval aastal alustatakse uue, mitut eriala ühendava andmeteaduse magistrikavaga, mille lõpetajaid peaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ootuste kohaselt olema kolme aasta jooksul vähemalt 50.

Lisaks tehti arvutiteaduse instituudis hiljuti algust Eesti esimese kahe IT-valdkonna Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandiprojektiga ja käimas on mitu suurt arendusprojekti. Märgatavalt on jõudu juurde saanud ja arenenud teadusrühmad arvutiteaduse põhivaldkondades, nagu andmeteadus ja suurandmed, tehisintellekt ja masinõpe jm.

Kohe on ees instituudi kolimine uude valmivasse Delta keskusesse. Deltas saavad tööruumid muu hulgas ka hiljuti aktiivselt alustatud ettevõtmised, näiteks digitoodete innovatsiooniprogramm Sandbox ja suuremad arendusprojektid isejuhtivate sõidukite labori töölesaamiseks ja personaalmeditsiini IT-taristu väljaarendamiseks.

Jaak Vilo on Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik ja Valgetähe teenetemärgi kavaler. 2013. aastal sai ta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu aasta tegija auhinna instituudi eduka arendamise eest.

Lisateave: Jaak Vilo, telefonil 737 5483 või e-posti aadressil jaak.vilo [ät] ut.ee

5. detsembril saab Omicumis kuulata tänavu Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks valitud professor Svante Pääbo loengut „Archaic Genomics“.

Svante Pääbo on maailmatasemel evolutsiooni- ja populatsioonigeneetik, kelle teedrajav ja teadusvaldkondi ühendav teadustöö algas juba 1980ndatel, mil ta õppis Uppsala ülikoolis paralleelselt nii meditsiini kui ka humanitaaraineid. Ta oli üks esimestest, kes eraldas arheoloogilisest materjalist DNA ning töötas välja selleks vajalikud laboratoorsed protokollid. 2014. aastal ilmus Svante Pääbo elulooraamat, milles kirjeldati vana DNA uurimise arengut ja mis tõlgiti kiiresti eesti keelde pealkirjaga „Neandertali inimene. Kadunud genoome otsimas“.

Professor Pääbo rajatud paleogenoomika ehk vana DNA uurimise valdkond lõi aluse morfoloogiliselt hästi tuntud neandertallase, kuid ka seni kirjeldamata denissovlase – st nüüdisinimese ammuilma välja surnud sugulasliikide – genoomide uurimiseks. See on nüüdseks loonud uued arusaamad Homo sapiens’i kui liigi kujunemisest ja mis veelgi huvitavam, arhailiste inimestega segunemise tuvastamiseks. Vähem kui kümne aasta jooksul on üldiselt omaks võetud seisukoht, et Homo sapiens’i evolutsiooni koidikul elas maakeral mitu inimese perekonna liiki, kes olid võimelised omavahel järglasi saama. Hiljutises professor Pääbo teadusartiklis kirjeldati 50 000 aastat tagasi elanud neandertallase ja denissovlase otsest järeltulijat (Nature, 2018).

Svante Pääbole on antud ridamisi rahvusvahelisi teadusauhindu, -preemiaid ja nominatsioone. Ta on mitme teaduste akadeemia au- või välisliige. Siinses kontekstis on sobiv lisada, et tema ema oli eestlane. Põhjalikuma ülevaate professor Pääbo elust ja teadustööst võib leida Vikipeediast. Ajakiri Time on valinud Svante Pääbo maailma saja mõjukama inimese hulka.

Professor Pääbo ei saabu Tartusse esimest korda. Tema uurimisteemad olid ja on seotud ka meie ülikooli teadustööga nii ühiste artiklite kaudu, kuid veelgi enam üldise mõju kaudu vana DNA ja nn kadunud genoomide uurimise suuna tekkele ja arengule Tartus.

Svante Pääbo loeng toimub Omicumi (Riia 23) auditooriumis 105 kl 10.15.