18.-19. märtsil toimuvad Eesti füüsikapäevad, kus räägitakse füüsika avastustest maailmas ning sellest, mida pakub füüsika ja materjaliteadus Eesti tööstusele. Füüsikaõpetajad vahetavad kogemusi füüsikaõppe põnevamaks muutmise teemadel ning saavad ise osaleda töötubades.
Reedel ja laupäeval kohtuvad Eesti füüsikud ja füüsikaõpetajad, et üheskoos kuulata ettekandeid füüsika-alastest avastustest maailmas, mh gravitatsioonilainete mõõtmises ning 2015. a Nobeli preemia pälvinud füüsika-alasest teadustööst. Räägitakse Rootsis Lundis asuva sünkrotronkeskusese MAX IV ning Euroopa neutronkiirguse allika ESS (European Spallation Source) arengutest, mis üheskoos moodustavad Põhja-Euroopa suurima teadustaristu. Samuti sellest, milliseid võimalusi loob taoliste keskuste rajamine füüsikutele - MAX IV saab olema maailma kõige eredam sünkrotronkiirguse allikas.
Laupäeval arutletakse füüsika- ja astronoomiahariduse tuleviku teemadel, tutvustatakse viimastel aastatel koolifüüsika õpetamise teemal kaitstud tööde tulemusi ning jagatakse kogemusi erinevates projektides osalemisest. Näiteks Kanepi Gümnaasium võtab projekti „Atmosfäär ja mina“ raames teistkordselt osa globaalsest kosmoseõhupalli lennutamisest „Global Space Balloon Challenge“. Tegemist on üritusega, mille raames saadetakse stratosfääri õhupall ning osavõtjad ise määravad, millist eesmärki ülessaatmine täidab. Õhupall kannab kaamerat, mis kogu lennu jäädvustab, samuti erinevaid andureid, millega on võimalik mõõta kogu palli teekonna vältel temperatuuri, õhuniiskust, rõhku, kiirgust, kõrgust jne. Saadud tulemusi analüüsivad õpilased.
Füüsikapäevad toimuvad juba 46. korda, füüsikaõpetajate päevad 38. korda. Üritust korraldab Eesti Füüsika Selts koostöös Tartu Ülikooli füüsika instituudiga, täpse päevakava leiab siit http://www.fyysika.ee/?page_id=189305, ettekannete annotatsioonid siit http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/12847.