Ka sul on ülikooli astumise avaldus esitatud? Paljudel erialadel pole sisseastumise maraton sellega veel lõppenud, vaid tuleb minna ka eksamitele. Siin on kaheksa kasulikku soovitust, kuidas näidata ennast sisseastumiseksamitel kõige tugevamast küljest. 

1. Tutvu õppekavadega.

Tulevane tudeng peab teadma, mida ta õppima tuleb. Igal õppekaval on oma sisseastumistingimused. Mõnel erialal tuleb sooritada akadeemiline test, mõnel erialakatse ja mõnel erialal vestled sisseastumiskomisjoniga. Uuri oma soovitud õppekava sisseastumistingimusi ja võimaliku eksami nõudeid ning anna endast kõik, et suudaksid need täita.

2. Ole kursis Eestis ja maailmas toimuvaga.

Loe ajalehti, vaata uudiseid ja jälgi päevapoliitikas toimuvat. Ükskõik, milline on sind huvitav õppekava, lai silmaring tuleb igal pool kasuks. Kuid ära pelgalt jälgi uudiseid, vaid mõtle kaasa ja kujunda oma seisukoht. Ära karda ka oma arvamust avaldada!

3. Mõtle läbi oma tugevad ja nõrgad küljed.

See punkt meenutab küll soovitust, mida jagatakse siis, kui hakkad töövestlusele minema, kuid see kehtib ka sisseastumiseksamitel. Komisjonile meeldib, kui kandidaat teab, mis vajab tema juures arendamist, osates samas esitleda oma tugevaid külgi.

4. Mõtle läbi oma erialaeelistused.

Komisjon tahab kindlasti teada, miks sa soovid õppida just seda eriala. Mõtle rahulikult läbi vähemalt kolm põhjust, miks sa tegid selle valiku, sest see näitab, kui motiveeritud sa oled.

5. Sõnasta oma tulevikueesmärgid.

Mõtle juba kaugemale tulevikule ja sõnasta eesmärgid, mida soovid saavutada nii õpingute ajal kui ka vilistlasena. Veel parem, pane need endale ka kirja.

6. Tunne valdkonda.

Loe oma soovitud eriala kirjandust ja tutvu olukorraga tööturul. Vii end kurssi mõne selles valdkonnas tegutseva organisatsiooni või ettevõttega, sirvides nende veebilehti. Nii on sul rohkem infot sellel alal töötamise eripära ja võimaluste kohta.

7. Loe läbi soovitatud erialakirjandus ja varu aega kodutööks.

Kui sinu õppekavale kandideerimiseks on esitatud soovituslik erialakirjandus, siis tasub need teosed ka päriselt läbi lugeda. Tihti võib vestlus komisjoniga ollagi just nende teoste põhjal. Kui aga ülikooli astumiseks tuleb teha kodune töö või kirjutada essee, siis ära jäta seda viimasele minutile ja mõtle kirjapandu hoolega läbi. Järgneva vestluse õnnestumine võib sõltuda suuresti just sellest, mida oled kirjutanud kodutöös.

8. Koosta ja võta kaasa oma portfoolio.

Eelkõige loovate õppekavade puhul tuleb kasuks (või on lausa nõutav), kui saad komisjonile tutvustada, milline on sinu senine kokkupuude selle valdkonnaga. Näiteks ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava alusel ülikooli kandideerides soovitame kokku koguda kõik artiklid, mille oled kirjutanud koolilehte või muudesse väljaannetesse. Vormista need portfoolioks, mida komisjon saab sirvida, sest see annab sealsetel sisseastumiseksamitel lisapunkte.

Loodame, et nendest soovitustest on abi ja su sisseastumiseksamid kulgevad edukalt.

Head põrumist!

Kas teil on majapidamises tiik, kus tegutsevad konnad või vesilikud? Kui jah, siis olete ilmselt teinud kahepaiksetele heateo, sest edukaks sigimiseks on väikesed veesilmad neile üliolulised. Kuid kahepaiksed on valivad ja kõik väikesed lombid ei pruugi neile meeldida.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased Riin Magnus ja Riinu Rannap avaldasid ajakirjas Wetlands Ecolology and Management uuringu, mille käigus võrreldi Lääne-Virumaa, Peipsi järve kalda, Otepää ümbruse, Haanja, Karula ja Setomaa looduslikke ja spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud või taastatud veekogusid. Tulemustest kirjutavad nad zooloogiablogi Zooloogid 2.0 vahendusel.

Väikeveekogud (1 m2–2 ha suurused alalised või ajutised veekogud) on paljude taime- ja loomarühmade olulised ja omalaadsed elupaigad. Mitmetele kahepaiksetele on sellised veekogud aga kevadisel sigimisperioodil asendamatud. Euroopas on 20. sajandi jooksul hävinud ligi pooled väikeveekogud, mõnes riigis on aga kadunud lausa 90%. Eestiski on suur hulk väikeveekogusid maakasutuse muutuste ja kuivendustööde tagajärjel hävinud. Et tagada kahepaiksetele, eriti vähearvukaks muutunud liikidele, kvaliteetseid sigimistingimusi, rajati või taastati aastatel 2004–2014 Eestis üle 400 väikeveekogu. Samas on siin säilinud ka mitmeid looduslikke väikeveekogusid, mida kahepaiksed sigimiseks kasutada saavad – nii kobraste üleujutusalad, sadeveetoitelised pinnalohud ja -nõod kui ka ajutised karstiveekogud. Seetõttu oli just Eestis võimalik uurida, mille poolest looduslikud väikeveekogud spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud või taastatud veekogudest erinevad ning kas meie ohustatud kahepaiksed, mudakonn (Pelobates fuscus) ja harivesilik (Triturus cristatus), eelistavad üht veekogu tüüpi teisele. Selleks võrdlesime mudakonna ja harivesiliku levilas 85 looduslikku ning 85 rajatud veekogu.

 Loe edasi Novaatorist. 

Mida teeb teadlane, kel on erialaseid andmeid kõikjalt maailmast, ent kelle jaoks osutub valgeks laiguks kõige kaugem ja külmem koht? Ta läheb sinna ise kohale. Isegi kui see võtab üle kümne aasta ettevalmistusaega, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

Pirita jahtklubi akna taga sajab kevadist vihma, tuul kõigutab kai ääres seisvaid jahte. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogia juhtivteadur Jonne Kotta on just andnud ühe intervjuu, mille teema kandub üle meiegi vestlusse.

Nimelt tuleb välja, et mereökoloog Kotta on aktiivselt seotud karbikasvatuse valdkonna arendamisega. Karpe, mis on suurepärased valguallikad, on meie vetes rohkesti, kuid üldsus ei tea sellest kasutamata ressursist kuigi palju.

Ühe teadusuuringu kohaselt jääb Läänemeri suhteliselt kesise keskkonnaseisundiga veekoguks veel vähemalt sajaks aastaks, isegi kui piirame jõgedest, linnadest ja atmosfäärist merre jõudvaid toitaineid.

Karbifarmid aitaksid meie kodumerd aga sellesse ladestunud toitainetest puhastada. Karbid on looduslikud filtrid. Kui Kotta uuris ühe hiljutise projekti käigus karpides sisalduvaid toksiine, ilmnes üllatuslikult, et karbid olid kõigist teadaolevatest mürkainetest täiesti puhtad.

Karbikasvatusel on häid külgi veelgi: vesiviljelus annab tööd ja rikastab ettevõtlust. Mere puhtamaks muutmine ja maitsva toidu kasvatamine looks juurde töökohti näiteks Saaremaal, Hiiumaal ja mujal mere lähedal, kus praegu tööd ülearu palju pole.

Loe edasi Novaatorist. 

Palju õnne ja tere tulemast ülikooliperre! Enne, kui hakkad täiel rinnal suve nautima, tee veel üks oluline samm ja kinnita, et tuled ülikooli õppima. Anname sulle selleks mõne soovituse.

• Sellest, et oled ülikooli sisse saanud, annab märku SAIS-is avaldusele lisatud tunnus „vastuvõetav“. Sulle saadetakse selle kohta SAIS-ist ka e-kiri, kuid meie ülikoolis ei saa tagada, et see sinuni jõuab. Seepärast hoia oma avaldusel SAIS-is silm peal.
• Õppima tuleku pead kinnitama kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsust.
• Kui sa ei kinnita õppima tulekut tähtajaks, tähendab see, et sa loobud oma õppekohast.
• Kui sa said sisse mitmele õppekohale, siis kinnita õppima tulek oma lemmikõppekaval ja loobu õppekohast, kus sa ei plaani õppima asuda. Sul on palju kaaskandideerijaid, kes ootavad pikisilmi võimalust pingereas ülespoole tõusta ja saada ülikoolilt kinnitus sissesaamise kohta.
• Õppima tuleku saad vajaduse korral kinnitada mitmel õppekaval. Arvesta ainult sellega, et iga uus õppima tuleku kinnitus tühistab eelmise. Seega võid olla kindel, et kui kõrgkool, kuhu soovid õppima asuda, avaldab oma vastuvõetute nimekirjad hiljem kui see kõrgkool, kuhu oled juba sisse saanud, saad oma valikut alati muuta.
• Õppima tuleku kinnitamine ei tühista sinu teisi avaldusi, millel on tunnus „kandideeriv“ ja mis ootavad vastuvõtuotsust.
• Vabaks jäänud õppekohti täidame ülikoolis 19. augustini.
• Kui sul ei õnnestu SAIS-is oma õppima tulekut kinnitada (sa ei saa SAIS-i sisse logida vms), siis võta esimesel võimalusel ühendust Tartu Ülikooli vastuvõtutalitusega aadressil sisseastumine [ät] ut.ee või telefonil 737 5625.
• Loe veel täpsemalt õppima tuleku kinnitamisest. 

Kui oled õppima tuleku kinnitanud (SAIS-is on avalduse staatus sel juhul „tuleb õppima“), siis polegi sul enne õppeaasta algust vaja midagi muud teha.

Septembri alguses immatrikuleerime sind Tartu Ülikooli üliõpilaseks ja 2. septembril ootame sind õppeaasta avaaktusele Tartusse Kassitoomel. Loe kindlasti ka infot uuele üliõpilasele ja tutvu Tartu tudengieluga.

Täna said Tartu Ülikooli vastuvõtuotsuse teada 2850 inimest, kes kandideerisid kõrghariduse esimesse astmesse eestikeelse õppekava alusel õppima asumiseks. Neil tuleb kahe päeva jooksul, st hiljemalt kolmapäeval, 17. juulil kinnitada, et nad asuvad õppima. Seejärel vabanenud õppekohad täidetakse jooksvalt kuni 19. augustini ja vastuvõtuotsuse saanul tuleb õppima tulek kinnitada samuti kahe päeva jooksul.

Juba varem on endale lävendipõhiselt õppekoha taganud 1384 inimest. Seal hulgas võisid ülikooli sissesaamises kindlad olla need 634 inimest, kes olid täitnud mõne vastuvõtu eritingimuse, näiteks sooritanud kevadel akadeemilise testi vähemalt 65 punktile või saavutanud riiklikul või rahvusvahelisel olümpiaadil väga hea tulemuse. Tänavu on vastuvõtuotsuse saanute seas ka 642 medaliga pärjatud gümnaasiumilõpetajat.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk soovib kõigile uutele üliõpilastele palju õnne ja tänab, et nad valisid Tartu Ülikooli. „Julgen teie eelkäijate arvamuste põhjal öelda, et te ei kahetse seda valikut!“ ütles Valk. „Olete teinud sammu, mis jääb teid mõjutama kogu ülejäänud elu, ning isegi pärast õpingute lõpetamist jäävad ülikool ja Tartu alati teiega,“ lisas ta.

Õppeprorektor juhtis tähelepanu asjaolule, et uued üliõpilased alustavad õpinguid erilisel aastal. „Käes on eestikeelse ülikooli sajas aastapäev ja sel puhul kohtume traditsioonilise aulaaktuse asemel 2. septembri pärastlõunal vabamas vormis Kassitoomel,“ tutvustas Valk õppeaasta avaüritust.

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma tuletab kõigile meelde, et nad õppima tuleku kinnitamist ei unustaks. „Juhul kui vastuvõtuotsuse saanu õppima tulekut tähtajaks ei kinnita, pakume vabanenud kohta pingereas järgmisele,“ selgitas ta.

Oma vastuvõtuotsust ja kohta pingereas saab kontrollida SAIS-i kasutajakontolt. Lisaks tasub üle vaadata SAIS-i kontole saadetud automaatteated avaldustega tehtud toimingute kohta. Kui kandidaat leiab vastuvõtuteate liiga hilja, siis on tõenäoline, et tema õppekoht on pakutud juba nimekirjas järgmisele, ja vastuvõtuotsust ennistada ei saa.

Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtuotsuseid on tehtud jooksvalt ning tänaseks on vastuvõtuotsuse teada saanuid 1102, kellest 813 on õppekoha ka kinnitanud.

Vastuvõtuotsuse saanute nimekirjad on avaldatud SAIS-is ja juhised õppima tuleku kinnitamise kohta on ülikooli sisseastumisveebis. Kui õppima tulek on kinnitatud (SAIS-is on avalduse staatus „Tuleb õppima“), siis polegi enne õppeaasta algust vaja midagi muud teha.

Septembri alguses immatrikuleeritakse õppima tuleku kinnitanud Tartu Ülikooli üliõpilasteks ja nad on oodatud 2. septembril õppeaasta avaaktusele Tartusse Kassitoomel.

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe ja kolmas aste doktoriõpe.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Eesti ülikoolides on viimastel aastatel asutatud märkimisväärsel hulgal uusi Euroopa teadusruumi õppetoole (ingl ERA Chair) ja meelitatud neisse tööle teiste Euroopa riikide tippteadlasi. Uurisime, kuidas Euroopast tulev raha Eesti teadust tagant tõukab ja kas sellega võivad kaasneda ka probleemid.

TÜ on Euroopa teadusruumi õppetoolide jaoks mõeldud raha sissetoojana Euroopa edukaim. Äsja allkirjastatud 2,5 miljoni euro suurune ERA õppetooli leping hõlmab üht paljudest välisrahastusprojektidest, mis on viimastel aastatel Eesti ülikoolidesse tulnud. Ühest küljest on see meie teaduse kvaliteedi näitaja, teisest küljest ei maksa lasta end peibutada pressiteadetes kõlavatest välisrahastuse miljonitest.

Mis on Euroopa teadusruumi õppetool?

Mida tähendavad need Euroopa teadusruumi õppetoolid (ingl European Research Area Chairehk ERA Chair), mis on lühikese ajaga Eestisse toonud juba pea 30 miljonit eurot teadusraha? Üheks näiteks sobib Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ERA õppetool, kus hakatakse järgmise viie aasta jooksul uurima ja arendama e-valitsemise ja digitaalseid avalikke teenuseid.

Tehnoloogiauuringute vanemteadur Mihkel Solvaki sõnul on projekti sisu e-valitsemise ja digitaalsete avalike teenuste uurimis- ja õppetööpädevuse suurendamine Tartu Ülikoolis.

«Eesti riik tekitab suurel hulgal andmeid, mille alusel saab omakorda luua uusi ja innovaatilisi andmepõhiseid teenuseid. Laiendatava uurimisrühma tööks saab neid ideid katsetada ja teenuste ehitamisele kaasa aidata. Teenuste aluseks olevate käitumist ennustavate andmemudelite ja algoritmide ehitamine on e-riigi digitaalses arengus järgmine suur samm. Akadeemiline maailm saab oma teadmistega aidata riigil seda sammu veel hoogsamalt ette võtta,» kirjeldab Solvak keerulise akronüümi EcePS (ERA Chair in E-Governance and Digital Public Services) taga peituvaid tegevussuundi.

Euroopa teadusruumi õppetooli eesmärk on tuua välismaiseid tippteadlasi just nendesse ülikoolidesse, millel on potentsiaali saavutada tipptase. Sellega soovitakse arendada vähem edukate liikmesriikide eesrindlikku teadustegevust – seega saavad osaleda vaid riigid, kelle teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus on kuni 70% Euroopa Liidu keskmisest. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti.

Esmalt esitab ülikool taotluse, et saada mõnes edumeelses valdkonnas rahastust ERA õppetooli ametikoha loomiseks. Positiivse rahastusotsuse korral peab ülikool kuulutama välja rahvusvahelise konkursi tippteadlase värbamiseks. Konkursiga leitud tippteadlane asub ülikoolis tööle, moodustab oma uurimisrühma ja aitab kaasa asutuse teadusliku taseme tõusule. Ülikool peab tagama talle hea töökeskkonna ja igakülgse toe edukaks teadustööks.

Tähtis on see, et teadussuunda arendataks edasi just rahvusvaheliste teadlaste nn maaletoomise kaudu, ning ülikooli ja riigi maine on talentide meelitamisel ülimalt kaalukas. Kindlasti mõjutab see näiteks Cambridge’i Ülikooli teadlase otsust, kas tulla viieks aastaks Tartusse geenitehnoloogiat arendama. Õnneks on seni huvi TÜ ERA õppetoolide tööpakkumiste vastu olnud suur.

39-st ERA õppetooli grandist seitse on Tartu Ülikoolis

Euroopa teadusasutused on ERA õppetoolide rahastusele kandideerinud kolmes taotlusvoorus. Eesti on üks edukamaid Euroopa Liidu liikmesriike, kes on 39-st välja antud rahastustoetusest omale saanud tervelt 12.

Eesliiniteadusele lisatõuke andmiseks ja uute uurimissuundade arendamiseks mõeldud rahastusmehhanismi kaudu on Tartu Ülikool saanud viie aasta jooksul üle 20 miljoni euro lisaraha. Kui vaadata laiemalt, siis kokku on Tartu Ülikool raamprogrammist «Horisont 2020» teadustoetusi saanud üle 46 miljoni euro (sh ka ERA Chair toetused), mis on uute Euroopa Liidu liikmesriikide ülikoolide seas üks parimaid tulemusi.

ERA õppetooli projektid on töös ka teistes Eesti teadusasutustes: näiteks Tallinna Ülikooli kahes projektis tegeldakse haridusinnovatsiooni ja digitaalsete kultuuriandmetega, Tallinna Tehnikaülikooli projektides rohelise keemia ja tarkade elektroonikavõrkude lahendustega, Eesti Maaülikooli projektis aga toidutehnoloogiaga.

Ainult ühes Euroopa teadusorganisatsioonis on õnnestunud rahuldav vastus saada rohkem kui kahele taotlusele – see on Tartu Ülikool.

TÜ seitsmes ERA õppetooli projektis tegeldakse geeniuuringute ja personaalmeditsiini lahendustega, sünteetilise bioloogia ning gaasfermentatsiooni tehnoloogiaga, kõrgresolutsioonis optiliste protsessidega ning e-valitsemise ja avaliku sektori e-teenuste väljatöötamisega.

Loe edasi UT ajakirjast.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut kutsub IT-ettevõtteid ja digiteerimisküsimustega silmitsi seisvaid organisatsioone osalema IT-tööstusmagistrantuuri programmis, mis võimaldab neil oma meeskonda pikaks ajaks kaasata tipptasemel ja motiveeritud Tartu Ülikooli magistrante. Kandideerida saab 23. augustini arvutiteaduse instituudi veebilehel.

IT-tööstusmagistrantuur on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi magistriõppe vorm, millest vähemalt poole läbib üliõpilane partnerettevõttes . Nii saab ettevõte teha pikaajalist koostööd instituudis välja valitud üliõpilasega, kes rakendab ettevõttes uusimaid akadeemilisi teadmisi ja ideid. Saadud kogemuse vormistab ta magistritööks, mis põhineb partnerettevõtte vajadustel.

Arvutiteaduse instituudi ettevõtlussuhete spetsialisti Anastasiia Shevchenko sõnul loodi 2018. aastal uus õppevorm selleks, et pakkuda andekatele ja ambitsioonikatele õppijatele võimalust teha magistrandina läbi intensiivne erialane praktika. Ettevõtete jaoks on peale muu kasulik ka võimalus värvata magistriõppe lõpetanud spetsialist, kes on juba aidanud süvitsi kaasa ettevõtte arengule.

„Üliõpilane õpib IT-tööstusmagistrantuuris personaliseeritud õppekava alusel, mille oleme kohandanud ettevõtte arengusuundadele,“ selgitas Shevchenko. „Lisaks on ettevõttel võimalus suunata üliõpilast läbima ka neid õppeaineid, mis toetavad nii tema erialaste kui ka ülekantavate oskuste arengut ja tööd ettevõttes,“ lisas ta.

„Selle programmi loomine ülikoolis on väga väärt initsiatiiv ja Pipedrive aitab hea meelega selle edule kaasa,“ ütles müügitarkvara arendava ettevõtte Pipedrive arendusjuht Marko Nõu. Pipedrive on ka seni võtnud enim magistrante vastu just Tartu Ülikoolist.

„IT-tööstusmagistrantuuris saab tudeng turvalises ja toetavas keskkonnas maitsta reaalset tarkvaraarenduse elu ning suure osa oma õppetööst meiega siduda,“ selgitas Nõu. „Meie saame aga oma tiimi värsket ja tarka verd. Üliõpilase panus on uuenduslik ja võib osutuda just selleks, mis meid konkurentidest eristab,“ väljendas Nõu heameelt.

Tänavu kevadel lõpetas Tartu Ülikooli IT-tööstusmagistrantuuri edukalt esimene lend. Üliõpilased veetsid suure osa oma õpinguajast masinõppe ja andmeteaduse kompetentsikeskuses STACC, tarkvara- ja geoinfosüsteemi ettevõttes Reach-U või Pipedrive’is.

Lisateave: Anastasiia Shevchenko, TÜ arvutiteaduse instituudi ettevõtlussuhete spetsialist, 5599 6620, anastasiia.shevchenko [ät] ut.ee

Emakeelsest teaduskeelest loobumisel ähvardab meid keskpärane mõtteruum, mida iseloomustab üksnes eesti-inglise keele vaesestunud-lihtsustunud segu, kirjutab akadeemik Peeter Saari Arvamusfestivali ja Eesti rahvusülikool 100 artiklitesarjas «Teadlased Eesti tulevikust».

Sõna «teaduskeel» guugeldamine toob välja umbes paarkümmend tuhat viidet eestikeelseile allikaile. Juhtumisi võib kohe nimestiku algusesse sattuda kõrvuti kaks pealkirja: «Maarja Vaino: keele säilimiseks peab säilima teaduskeel» ja «Margus Niitsoo: mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem». Esimese arvamusloo autor on eesti kirjandusteadlane ja Tallinna Kirjanduskeskuse direktor, teise autor aga arvutiteadlane, Tartu ülikooli õppejõud ja ettevõtja.

Küüniline lugeja võib seepeale öelda, et no muidugi – kumbki leer lihtsalt kaitseb oma leivakannikat. Nagu ikka ja jälle, koduselt rukkilillelõhnaline humaniora versus kosmopoliitselt metallilehaline või valemikribuline realia.

Alljärgnevas üritan ma teemale läheneda füüsikaseaduste toel. Ehkki nende ülekantavus humanitaaria valdkonda piirdub pigem vaid kvalitatiivsete analoogiatega, on nad objektiivsed ja ranged. Eks proovige gravitatsiooniseadust ignoreerides lendu tõusta kuurikatuselt alla hüpates. Seepärast ühiskonnanähtuste nägemine läbi füüsikaterminite emotsioonivaba prisma võib selgendada pilku ja võimaldab ette aimata arenguid. Ma ei paku lahendusi. Jäägu need pädevate asjatundjate ja otsustajate leida. Ma hoidun ka – välja arvatud ehk päris lõpus – eetiliste hinnangute andmisest.

***

Kes ei sooviks soojal suvepäeval jahedat õlut? Mida külmem, seda parem! Kui aga panna pudel sügavkülma, juhtub varsti teadagi mis: õllest saab mittejoodav pruun sogane jää. Pealegi paisub tema ruumala äkitselt sedavõrd, et pudel võib puruneda. Füüsikaterminites: toimus faasisiire, kus temperatuuri pidevalt langedes selle teatava väärtuse juures muutuvad hüppeliselt aine olek ja omadused.

Tavaettekujutuse järgi on mingi mõjuri põhjustatud muutus proportsionaalne mõju tugevusega ja seega mõju väikese muutuse tagajärg eeldatavasti samuti väike. Komplekssüsteemide teooria järgi kehtib selline lihtne seos nn lineaarsetes süsteemides, millena aga kirjeldatakse vaid osa eluta ja elusas looduses – aga ka inimühiskonnas – eksisteerivaid nähtusi.

Faasisiire on aga rängalt mittelineaarne nähtus, mille käsitlemiseks on välja arendatud ka füüsikast kaugeteski valdkondades rakendatavad üldised matemaatilised teooriad, sh katastroofiteooria jt. Seepärast pole sugugi nii, et võime ülikoolide reitingus kõrgema koha püüdlemiseks või omamaiste tudengite vähesuse kompenseerimiseks muudkui tõsta ingliskeelsete õppekavade protsenti, ilma et see eesti teaduskeelt eriti mõjutaks ja õppekeelte kasutust tasakaalust välja viiks.

Ülikoolis pole nii nagu parlamendis, kus kuni 51 protsenti hääli on n-ö omade käes, on ka jäme ots omade käes. Teadusseminaris piisab ühest võõrkeelsest osalejast, et toimuks üleminek inglise keelele. Kusjuures, kui välismaalane pole ajutine külaline, vaid aastaid juba kohalik ning ehk eesti naise/mehegi võtnud, siis pole see keelesiire enam eestlaste viisakuse, vaid teatava muu omaduse avaldus.

Iirimaal toimus siire inglise keelele 19. sajandil kõigest mõne inimpõlve jooksul – katoliku kiriku survel iiri keele koolidest kaotamise tagajärjel. Ajendiks olnud ka ametlikult heakskiidetud katoliikliku piiblitõlke (Biobla Naofa) puudumine. Vaatamata iiri keele riigikeele staatusele ning arvukatele pingutustele keelesiiret tagasi pöörata, kasutab praegu Iiri Vabariigis igapäevaselt iiri keelt vaid 6,3 protsenti elanikkonnast ja 67,3 protsenti ei tee seda mitte kunagi. Kuidas meist suuremgi rahvas omakeelset kõrgharidust kaitseb, selleks sobib näitena maailma ülikoolide saja parima hulka kuuluv Leuveni katoliiklik ülikool Belgia flaamikeelses põhjaosas. Seal on riiklikult kehtestatuna ingliskeelsete õppekavade osakaalu ülempiir kuus protsenti bakalaureuseastmes ja 20 protsenti magistriastmes, kusjuures permanentsele kohale valitud akadeemiline personal peab kolme aasta jooksul omandama flaami keele B2 tasemel.

Faasisiiretes on oluliseks mõisteks «kriitiline punkt», kus mõjurite mittelineaarne toime kasvab drastiliselt ja kaovad faase eristavad omadused ning tekib ebamäärane segaolek. Samamoodi tekib ka pidžin: kahe keele vaesestunud-lihtsustunud segu. Kui pealekasvav teadlaste põlvkond ei tunne emakeelseid termineid, aga inglise keelt vallatakse vaid kõnekeelse žargooni tasemel, muutub nende väljenduslaad erialapidžiniks. Tagajärjeks võib kujuneda primitiivne pidžin-mõtlemine ja vastav väljendusvõime, mille ilmingud tudengite hulgas ongi täheldatavad. Aga ka meie üldkeel vaesestub anglitsismide levides. Nii näiteks on isegi telediktorite jutust ja keelekorrektuuri läbinud meediatekstidest täiesti kadumas sõna «arv», mida kontekstist olenemata asendatakse «numbriga». Või näiteks mitmesuguseid täpseid ja nüansirikkaid nõusolekuhüüatusi asendav «absoluutselt», mis Ameerikas on juba ammu pandud keelest väljarookimist väärivate sõnakõlksude ja parasiitsõnade nimekirja.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et isegi emotsioonivabalt täppisteaduslikult teemale lähenedes on ilmne, et lastes keelevalikuil akadeemilises (aga ka avalikus) sfääris minna vähima energiakulu printsiibil isevoolu, taandub eesti keel köögikeeleks, millel pole – nagu peatuks jäänud kukel, kes veel köögis ringi lennata rapsib – enam pikka eluiga enne globaalses keelesupis ärakeetmist.

Aga on’s eesti teaduskeel ja eesti keel üldse väärtus, mille pärast peaks muretsema ja pingutama? Ka selles väärtushinnangus on loodusteadustel sõna sekka öelda. Kohanemisvõime ja arengu tagajaks eluslooduses ja ühiskonnas on mitmekesisus, mille füüsika võtab üldistavalt kokku oma loomult väärtushinnangulise terminiga «negentroopia». Loodushoidliku ja rohelise mõtteviisi levides mõistab üha rohkem inimesi mitmekesisust taime- ja loomariigis kui väga olulist väärtust ning paljudki on valmis eneseohverduslikult kaitsma mõnd kadumisohus liiki. Miks sellist mõistmist kohtab palju vähem, kui kõne all väiksemad kultuurkeeled?

Muidugi kaob meie emakeel kunagi. Entroopia kasvu vääramatu seadus ei sureta mitte ainult keeli, vaid astronoomilises ajaskaalas lõpetab igasuguse mitmekesisuse ja üldse kogu elu Maal soojussurmaga. Inimlikus ajaskaalas surevad ka me ema ja isa – enamasti enne meid. Kas selle paratamatusest peaks täiskasvanud inimene järeldama, et mida kiiremini tema veel hea tervisega ema sureb, seda parem? Et siis on elu vabam ega pea kulutama aega ja ressursse tema eest hoolitsemisele?

Kahe aasta eest tegi kultuurileht Sirp (kuri)kuulsaks ühe noormehe, Mikk Pärnitsa, avaldades tema arvamusloo, kus laulupidu kuulutati vabaduse nõrkuseks, autoritaarse mõttemaailma tööriistaks, natsismisüstiks ja veel paljuks muuks seesuguseks. Tänavuse emakeelepäeva puhul kuulutab sama kirjamees, et keel ei vaja kaitset. Kõrvutades selliseid seisukohti käesoleva arvamusloo alguses toodud tsitaadiga arvutiteadlaselt, tõdeme, et veelahe (või rindejoon?) ei pruugi sugugi kulgeda reaalia ning humanitaaria esindajate mõttemaailma vahel. Määravaks on miski muu.

Neljapäeval, 1. augustil kell 15 peetakse Tartus Narva mnt 20 Tartu Ülikooli ettevõtlusmaja sarikapidu.

„Mul on väga hea meel, et ehitus on siiani kulgenud plaanipäraselt ja püsinud graafikus. Selleks, et tunnustada ehitajaid ehitise maksimaalse kõrguse saavutamise eest, ootame hoone tulevasi üürnikke ja kõiki ehitajaid 1. augustil sarikapeole,“ rääkis ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel.

Tartu kesklinna Emajõe kaldale ehitatav Delta keskus koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast. Õppe- ja teadushoone antakse kavakohaselt ülikoolile üle selle aasta lõpuks ja ettevõtlusmaja jaanuaris. Uue aasta alguses saavad õppe- ja teadushoonesse kolida arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus ning osa tehnoloogiainstituudi laboreid.

Delta keskuse ettevõtlusmaja on viiekorruseline ärihoone, kuhu tuleb ligikaudu 3500 m2 rendipinda. Selle eesmärk on tuua õppe- ja teadustööga haakuv teaduspõhine ettevõtlus ülikoolile võimalikult lähedale ning avada võimalused mitmekesiseks koostööks. Ettevõtlusmajja kolivad masinõppe ja andmeteaduse kompetentsikeskus STACC OÜ, Cybernetica AS, AS SEB Pank, Statistikaamet, Swedbank AS, Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaator ja SA Tartu Teaduspark.

Tartu Ülikooli arendusprorektori Erik Puura sõnul luuakse Delta hoonestusse keskkond, kus kohtuvad teadlased, õppejõud, üliõpilased, ettevõtjad ning ettevõtete loomise ja arengu toetajad. „Teadusmahukate ettevõtete paiknemine ülikooliga kokku kasvanult paneb uued ideed kiiresti liikuma,“ usub ta.

Kogu Delta keskuse on projekteerinud arhitektuuribüroo Arhitekt11 OÜ. Nii õppe- kui ka ettevõtlushoone ehitavad AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning AS Ehitustrust. Ettevõtlusmaja ehitust rahastab Tartu Ülikool.

Lisateave: Heiki Pagel, TÜ kinnisvaraosakonna juhataja, 737 5110, 503 2021, heiki.pagel [ät] ut.ee

Praegu keskkonna suhtes tehtavad otsused võivad seada raja järgnevateks tuhandeteks aastateks, kirjutab Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm Arvamusfestivali ja Eesti rahvusülikool 100 artiklitesarjas «Teadlased Eesti tulevikust».

Elame märkimisväärsel ajal. Just praegu oleme välja astumas holotseenist – 11 700 aastat tagasi alanud ajastikust, mida on iseloomustanud stabiilne kliima ja looduskeskkond, mis võimaldasid kujuneda meie tsivilisatsioonil.

Märkimisväärne on käesolev aeg ka selle poolest, et peale teadlaste, kes on sellest teemast 30 aastat rääkinud, hakkab nüüd ka laiemale elanikkonnale selgeks saama, et elame piiratud võimalustega planeedil. Kuigi oleme kogu aeg hästi teadnud, et ressursid pole lõputud, on teadus ja tehnoloogia aidanud ressursside ammendumise lage kõvasti kõrgemale nihutada. See on inimesi uinutanud – kõike on justkui üha rohkem, elu on aina rikkam ja aeg-ajalt liigutab mõni innovatsioon ressursside ammendumise mure taas silma alt ära.

Priiskamine on toonud ohtlikult lähedale piirid, mis on seotud keskkonna talumisvõime ja biosfääri isereguleerimisvõimega ning mille ületamisel võib kogu süsteem tagasipöördumatult uude olekusse nihkuda. Hinnanguliselt oleme keskkonna taluvuspiiri juba ületanud, kui rääkida aineringetesse lisatud lämmastikust ja fosforist ning elurikkuse kaost. Lähiaastad näitavad, kas ületame isereguleerimisvõime ka atmosfääri lisatud kasvuhoonegaasidega. Nii elamegi just praegu kogu inimkonna tulevikku määravatel aastatel, mille jooksul tehtavad otsused võivad seada raja järgnevateks tuhandeteks aastateks.

Viimased 30 aastat on teadlased rõhutanud emissiooni piiramise ja maakasutuse muutmise tungivat vajadust. Miks? Sest seos atmosfääri lisanduvate kasvuhoonegaaside hulga ja globaalse temperatuuri vahel on füüsikaline paratamatus.

Süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris, mis püsis viimased 250 000 aastat stabiilselt 260–280 miljondikosakese juures, on viimase 150 aasta jooksul inimeste panuse tõttu suurenenud 411 miljondikosani ning jätkab pidevat tõusu. See on kergitanud globaalset keskmist temperatuuri umbes ühe ja Eesti keskmist temperatuuri pea kahe kraadi võrra.

Trendid on olnud pikalt teada. Loen vahel ajakirja Eesti Loodus vanu väljaandeid 1970.–1980. aastatest. On kõnekas, kui ettenägelikud on juba toonased lood globaalmuutustest ja keskkonnaprobleemidest. Näiteks 1987. aasta Eesti Looduse veebruarinumbri artiklis «Ainus planeet...» tutvustas geograaf Jüri Roosaare kliimamuutuse ning ökosüsteemide hävimise tulevikustsenaariume. Nii võis Eesti lugeja juba toona kodumaise ajakirja veergudelt vaadata väärtusi, mida mõõdame nüüd.

Nüüdseks on kogu inimkonna käsutuses olev info kliima ja keskkonna seisundi ning neid mõjutavate tegurite kohta koondatud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) ning elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (IPBES) raportitesse, mis on koostatud selleks, et kõigile oleks kättesaadav parim teadmine ning poliitikud ei peaks otsustes tuginema kõhutundele või huvirühmade lobitööle. Aruannete kokkuvõtted on hästi loetavad ning peaksid kuuluma kohustusliku lugemisvara hulka igaühele meist, mitte vaid otsusetegijatele.

Võrreldes 1980ndatega, on lisandunud olulisi teadmisi üksteist võimendavatest protsessidest ja murdepunktidest. Rohkem kui kahekraadine globaalse temperatuuritõus võib valla päästa pöördumatuid bioloogilisi ja geofüüsikalisi protsesse. Sellisteks murdepunktideks on näiteks muutused ookeanide termohaliinses tsirkulatsioonis Gröönimaa liustike ja Lääne-Antarktika mandrijää sulamisel või igikeltsa sulamisest tingitud metaani vabanemine.

Temperatuuritõus jätkub, see on vältimatu, ent kas ja kui palju väljub globaalne süsteem meie tsivilisatsiooni kestmiseks vajalikest tingimustest, sõltub meie praegustest otsustest.

Koos keskkonnakriisiga hakkab maailm väga suure tõenäosusega jõudma uude geopoliitiliste rahutuste aega. Lisaks bioloogilistele ja klimaatilistele tagajärgedele võimenduvad lähiaastatel eri regioonide sotsiaalsed väljakutsed, olgu need seotud ikalduse, veepuuduse või talumatute kuumalainete tõttu elukõlbmatuks muutuvate piirkondade tekkimisega ning sellest tingitud rahutuste ja rännetega.

Murdepunktide saavutamisel lüüakse segamini kogu maailmakord ja ei pea olema hiromant mõistmaks, kui ahtakesed on väikeriikide väljavaated suurte ümberkorralduste ajal oma riik säilitada.

Millised on Eesti võimalused?

Praegu on veel õhkõrn tõenäosus, et Pariisi kliimakokkulepe toimib ning lähema kümne aasta jooksul suudetakse kasvuhoonegaaside heidet parimaid teadusandmeid kasutades järsult vähendada ja hoida globaalne keskmine temperatuuritõus tunduvalt alla kahe kraadi. Suured rahumeelsed, teaduspõhised ja looduse ees aukartust tundes läbi viidud ümberkorraldused saavad tagada heaolu meie koduplaneedi seatud piiride sees. Aega on aga õige napilt, sest murdepunktid on lähedal.

Proaktiivsete poliitikate ebaõnnestumisel rakenduvad reaktiivsed poliitikad, kus otsuseid tehakse paanika ja kaose tingimustes. On raske ette kujutada, kuidas saaks Eesti neist võita. Seega peaks keskkonnakriisi eskaleerumise pidurdamine ja üleminek uuele majandusele olema meie kõige suurem välis- ja sisepoliitiline huvi.

Kolmapäeval 14. augustil kell 15:00 teeb Chemicumis keskkonnakeemia ja analüüsi teemalise ettekande prof. Susan D. Richardson (University of South Carolina). Susan D. Richardson on töötanud EPA-s ning on keskkonnaprobleemide lahendamisele suunatud analüüsimeetodite arendamise juhtfiguure. Aastal 2008 pälvis ta Ameerika Keemiaseltsi auhinna Creative Advancements in Environmental Science & Technology. Tema ettekanne "Emerging Contaminants: State of the Art and New Discoveries" Tartus keskendub saasteainete uurimisele ning käsitleb nii saasteainete tekkimist, transporti kui ka moodsaid analüüsimeetodeid.

Emerging Contaminants

Environmental research continues to expand beyond traditional, regulated contaminants to emerging contaminants, such as sucralose and other artificial sweeteners, nanomaterials, perfluorinated compounds, pharmaceuticals, hormones, drinking water and swimming pool disinfection by-products (DBPs), 1,4-dioxane, sunscreens/UV filters, flame retardants, benzotriazoles, naphthenic acids, algal toxins, and new contaminants on the horizon:  ionic liquids and microplastics.  These are now frequently being found in water samples, including rivers, lakes, ground water, and drinking water.  Moreover, understanding their fate and transport in the environment and in wastewater/drinking water treatment is vitally important, and as such, one of the major trends continues to be in identifying their transformation products.  Because environmental samples are inherently complex mixtures with trace-level contaminants, mass spectrometry has been key for their identification and measurement.  This presentation will provide an overview of the state of the science for emerging contaminants, their formation and transformation in the environment, and the modern tools used to measure them.

/Susan D. Richardson/

Susan D. Richardson is the Arthur Sease Williams Professor of Chemistry in the Department of Chemistry and Biochemistry at the University of South Carolina. Prior to coming to USC in January 2014, she was a Research Chemist for several years at the U.S. EPA’s National Exposure Research Laboratory in Athens, GA. For the last several years, Susan has been conducting research in drinking water—specifically in the study of toxicologically important disinfection by-products (DBPs). Susan is the recipient of the 2008 American Chemical Society Award for Creative Advancements in Environmental Science & Technology, has received an honorary doctorate from Cape Breton University in Canada (2006), and was recognized as an ACS Fellow in 2016. Susan was also recently elected as the Vice President/President Elect for the American Society for Mass Spectrometry. Susan also serves as an Associate Editor for the journals Environmental Science & Technology and Water Research, and is on the Editorial Advisory Board of Rapid Communications in Mass Spectrometry, Journal of Hazardous Materials, Environmental Science and Pollution Research, and Journal of Environmental Sciences. Susan has published more than 150 journal articles and book chapters and continues to write an ongoing invited biennial review for the journal Analytical Chemistry, entitled “Water Analysis: Emerging Contaminants and Current Issues”. She has a Ph.D. in Chemistry from Emory University and a B.S. in Chemistry & Mathematics from Georgia College & State University.

Kontakti nimi: Anneli Kruve anneli.kruve [ät] ut.ee
Toimumiskoht: Ravila -1021
 

Mobiiltelefonidega kogutud andmestik annab võimaluse aru saada sõpruskondade, organisatsioonide, kogukondade, isegi ühiskondade dünaamikast. Sirbi artikkel põhineb Marie Kristine Külviku sel kevadel Tartu ülikooli geograafia osakonnas kaitstud magistritööl „Kes kellega käib ehk sotsiaalsete suhete dünaamika analüüs liikumisandmete põhjal“, mida juhendas Anto Aasa.

Ühiskonna ja selles toimuvate protsesside, muutuste ja mustrite mõistmiseks on vaja mõista inimestevahelisi seoseid. Omavahelises läbikäimises ja suhtlemises seob inimesi kindel käitumismuster. Loomaökoloogias on kasutusel termin dünaamiline interaktsioon, millega kirjeldatakse indiviididevahelist üksteist mõjutavat käitumist ja liikumist, mis võib olla nii tõmbuv kui ka vältiv. Sellega on loomaökoloogid andnud ühe võimaliku vahendi ühiskonna ja seda defineerivate suhete kirjeldamiseks.

Sotsiaalse dünaamika uurimine

Sotsiaalse struktuuri loovad inimestevahelised kohtumised, nende hulk ja sisu. Kuigi inimese käitumine võib tunduda juhuslik, on igaühe elus korduvaid ja hõlpsalt tuvastatavaid käitumismustreid. Kui vaadelda käitumist ajalises, ruumilises ja sotsiaalses ühenduses, saab seaduspära selgemaks. Selle tausta loovad inimesed, kes jätavad maha tohutul hulgal digitaalset infot.

Korralik interdistsiplinaarne uuring vajab mahuka andmestiku kõrval ka laiemat vaatenurka. Geograafilise informatsiooni süsteem (GIS) annab inimese aegruumilise tegutsemise analüüsile avara kasutuspinna. See aitab aimu saada inimeste käitumismustritest, sealhulgas näiteks rahvastiku voolust linnas, perioodilistest liikumismustritest ja segregatsioonist. Saadud teadmisi saab kasutada epideemiate leviku mõistmisel ja vältimisel, päästetööde planeerimisel, linnaplaneerimisel, agendipõhisel modelleerimisel ja muudes valdkondades, kus on vaja mõtestada inimeste dünaamikat. Miks mitte kasutada ka inimestevahelise suhtluse ja tutvumise edendamisel?

Seni on sotsiaalset läbikäimist, sotsiaalvõrgustiku struktuuri ning selle teket uuritud sotsiaalset lähedust tuvastavate meetoditega: andmekogumisel on kasutatud sotsiomeetrilisi märke, Bluetooth-seadmeid, wifi signaali ning ka pildi- ja videopõhiseid andmeid.

Nendel sotsiaalse dünaamika uurimismeetoditel on ka kitsaskohti. Usaldusväärse pildi saamiseks tuleb sekkuda uuritavate ellu, teha intervjuusid, kasutada lisajälgimisseadmeid. Ka seadmed seavad piiranguid, nt signaali maksimaalne kaugus ja seadmete taristuga kaasnev hind või hooldus. Omaette takistusi seavad andmete võimalik parim kvaliteet, valiidsus ja maht.

Mobiiltelefonide kasutamine on maailmas väga levinud. Ennustuste järgi on 2019. aasta lõpuks nutitelefoni kasutajate arv kaks ja pool miljardit, mobiiltelefoni kasutajate arv viis miljardit. Mobiiltelefonide abil inimeste asukoha ja liikumise jälgimine ning sellekohaste andmete kogumise täpsus areneb pidevalt ja kiiresti. Nutitelefonidest jääb maha järjest täpsem ja parema kvaliteediga digitaalne jälg, mis aitab ühiskonnaliikmete aegruumilist liikumist järjest paremini mõista ja kirjeldada. Telefoni kantakse pidevalt kaasas ja seepärast on see inimestevahelise dünaamika jäädvustamiseks parim vahend.

Mahuka andmestiku kogumiseks sobivad nutitelefonid eriti hästi, sest neid saab edukalt kasutatada kohtumiste registreerimiseks ja koguda nende abil sotsiaalse läbikäimise kohta väärtuslikku informatsiooni. Mobiiltelefonidega kogutud andmestik annab võimaluse aru saada organisatsioonide, kogukondade, isegi ühiskondade dünaamikast.

Mobiilpositsioneerimise andmed võib jagada passiivseks ja aktiivseks. Kui mobiiltelefoni ja mobiilivõrgu vaheline ühendus on loodud, salvestatakse passiivne positsioneerimisandmestik automaatselt mobiilioperaatorite logifailidesse. Tavaliselt toimub see telefonikõne ja sõnumite vahetamise korral.

Aktiivse positsioneerimise andmestikku kogutakse mobiili asukoha jälgimisega, raadiolainete abil saadetakse päringuid. Aktiivse positsioneerimise puhul on uurijal võimalik päringute saatmise tihedus ise määrata.

Sotsiaalse positsioneerimise meetodi (SPM) puhul kogutakse peale digitaalselt salvestatud liikumis- ja positsioneerimisandmete uuritava isiklikke andmeid. Eelkõige on selleks kasutaja unikaalne anonüümne tähis, mis võimaldab uuritavat jälgida ajas ja ruumis. Sellisel moel saadakse teada, kus ja kuhu inimesed liiguvad ning kes nad on. Helistamismustri abil on võimalik prognoosida ka töökoha või kodu asukohta.

SPM andmestiku teeb väärtuslikuks see, et saadakse täpne teave inimese asukohast ja liikumisest. Andmemaht on suur ja kvaliteetne. Andmestik on kohe digitaalne, ära jäävad andmekonverteerimisvead, andmed kogub kolmas osaline (võrguoperaator), enam ei mõjuta vastaja või teaduri erapoolikus.

Koos viibimine ja koos liikumine

Senised mobiilpositsioneerimisalased uuringud käsitlevad turistide valikuid reisimisel, etnilist segregatsiooni, liiklusvoogusid, kõnepartnerite võrgustikku ja mobiilsust, põlvkondadevahelisi ruumilise mobiilsuse erinevusi. Uuritud on suuremaid inimrühmi, keskendutud näiteks kas rahvus- või vanusegruppidele. Seejuures otsitakse pingsalt võimalusi, kuidas kasutada neid andmeid ka ametliku statistika koostamisel. Inimestevahelist üksteisest mõjutatud liikumist ja koos paiknemist on asukohaandmete põhjal uuritud seni väga vähe ja üldisel tasemel, rohkem on sellele tähelepanu pööratud loomaökoloogias. Väljatöötatud meetoditega on võimalik analüüsida ühise ala kasutust, tõmbuvat ja vältivat käitumist ning koos liikumist.

Oma magistritöös olen analüüsinud viie osaleja aastase mobiilpositsioneerimise andmeid, et välja selgitada, kui täpselt on võimalik määrata, kus, kui kaua ja kui tihti uuritavad koos viibivad. Jälgisin ka, kui palju on inimese asukohaandmetest võimalik välja lugeda üksteist mõjutavat liikumist ja muid lähestikku paiknemisega seotud seaduspärasid.

Uuringust selgus, et linnades ja muudel tiheda asustusega aladel on võimalik tuvastada mobiilikasutajate koosviibimine juba ühe kuni kümne meetri raadiuses. Samuti on võimalik määrata inimeste potentsiaalne suhtlustasand ning tuvastada suhtlusvõrgustik. Selle määramise aluseks võib võtta näiteks kontaktifaasi, mis näitab kestvat kontakti kahe inimese vahel. Kui tuleb välja, et kontaktifaasid toimuvad kuu või aasta lõikes ainult tööpäevadel ja kestavad korraga kauem kui paarkolm tundi, siis võib eeldada, et inimesi ühendab tööalane suhe. Samamoodi on võimalik leida ka näiteks perekondlik või sõprade suhtlusringkond.

Magistritööst tuleb välja, et seni loomaökoloogias kasutusel olnud üksteist mõjutava liikumise analüüsimeetoditel on suur potentsiaal ka inimeste liikumismustrite uurimisel. Analüüsida saab inimeste tõmbuvat ja vältivat käitumist ning üksteist mõjutavat üheaegset liikumist. Paraku on võimalik, et koos liikumise uurimiseks on Tartu linn igapäevaste sagedaste käikude eristamise keerukuse tõttu liiga väike. Kui võtta aluseks kogu Eesti, võivad liikumismustrid palju selgemalt välja tulla. Üks kitsaskoht meetodi rakendamisel on ka see, et inimkäitumine erineb loomade omast, mistõttu peab analüüsis kaaluma teistsuguseid käsitlusviise. Näiteks liigub inimene ühe päeva jooksul ühte kindlasse keskkonda (hommikul tööle) ja seejärel sealt tagasi (õhtul töölt koju).

Teistsugust analüüsi vajab ka ühise ala kasutus. Nimelt mõjutavad inimese kodupiirkonda teistsugused nähtused ja piirangud kui loomade kodupiirkonda ja seetõttu olemasolevaid valemeid üks ühele loomadelt inimestele üle kanda ei saa. Edaspidi on analüüsimisel võimalik lähtuda kohtadest - kodu, töökoht, treeningupaik jne -, mille vahel inimene liigub.

Ohukohad

Mobiilpositsioneerimise täpsusele seab Eestis (veelgi enam mujal maailmas) piirangu mobiilimastide arv ning võrgukärje suurus, mistõttu dünaamilise interaktsiooni uurimine linnadest, teedevõrgustikust ja muudest tihedama mobiilivõrguga kaetud piirkondadest eemal on raske. Ka tiheasustusega aladel tuleb saadud tulemusi tõlgendada ettevaatusega, 50 meetri pealt ei saa kindlaks teha, kas inimesed on tõesti näost näkku kohtunud.

Silmas tuleb pidada ka andmete tundlikkust ja nende privaatsust. Demokraatliku ühiskonna teenistuses on sellised inimkäitumise tahke ja nüansse peegeldavad andmed suureks abiks, et paremini mõista igapäevast liikuvust ning selle abil teha parandusi paljudes valdkondades alates transpordi planeerimisest kuni epideemiate tõkestamiseni. Diktatuuri tingimustes aitavad needsamad andmed rahvast diskrimineerida ja vabadust piirata.

See tähendab, et väga selgelt ja läbipaistvalt peab paigas olema ka isikuandmete kaitse: kes, mida ja kuidas tohib nende andmetega teha. Tähtsad otsused ja ka vastutus peavad jääma lõpuks inimese õlgadele, mitte taanduma tarkvara emotsioonitule kalkulatsioonile.

Selle aasta rahvusvaheline geograafiaolümpiaad toimus 30. juulist 5. augustini Hongkongis. Tai Po äärelinnas asuvas Hongkongi Pedagoogikaülikoolis korraldatud olümpiaad kujunes eestlastele edukaks – võideti täiskomplekt medaleid.

Kokku osales olümpiaadil 166 õpilast 43 riigist. Igalt maalt võis osaleda kuni neli õpilast. Eesti võistkonda kuulusid Tallinna Reaalkooli 12. klassi õpilased Robin Haljak ja Kaarel Vesilind, Miina Härma Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Andres Aleksander Tammer ning Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Jürgen Öövel. Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tartu Ülikooli geograafia osakonna dotsent Taavi Pae ja doktorant Holger Virro.

Olümpiaadi individuaalvõit läks USA-sse, meeskondlik võit aga Indoneesiasse. Meie parimana saavutas Robin Haljak 10. koha, mis tagas kuldmedali. Andres Aleksander Tammeri 42. koht oli hõbemedali ja Jürgen Ööveli 76. koht pronksi vääriline. Meeskondlikult jõuti 12. kohale. Tänavused olümpiaaditulemused on viimaste aastate parimad – viimati pälvisid eestlased kuldmedali 2012. aastal.

Nagu tavaliselt, koosnes olümpiaad kolmest osast: kirjalikust tööst, multimeediatestist ja välitöö ülesandest. Seekordset olümpiaadi ilmestas omalaadselt ka võistluse alguspäevadel Hongkongi tabanud taifuun, mis sundis korraldajaid ajakava muutma. Õpilastele oli see aga võimalus näha üht võimast loodusnähtust, millest enamasti kuuleme vaid uudistest.

Tänavuse olümpiaadi teemavalik oli seotud tarkade tulevikulinnadega ja muu hulgas pidid õpilased oma kodumaa näitel ette valmistama vaatmiku. Lisaks taifuunile ilmestasid võistluse käiku Hongkongis toimuvad protestid Hiina ülemvõimu vastu. Nii sattus olümpiaad ka poliitgeograafiliselt huvitavasse olukorda.

Olümpiaadi kõrval tutvusid õpilased Hiina maali-, filmi- ja kirjakunstiga, külastasid peamisi Hongkongi huviväärsusi ja nautisid lähistroopilist kliimat.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Lisateave: Marek Järvik, TÜ teaduskooli kommunikatsioonispetsialist, 517 7091, marek.jarvik [ät] ut.ee

Aserbaidžaani pealinnas Bakuus 4.–11. augustini toimunud 31. rahvusvaheliselt informaatikaolümpiaadilt naasis Eesti esindus ühe hõbemedali ja kahe pronksmedaliga.

Võistlusest võtsid osa 87 riigi esindused, millest igaühes võis olla kuni neli õpilast. Osalejad pidid viie tunni jooksul kirjutama kolm programmi algoritmiliste ülesannete lahendamiseks – näiteks kuidas jõuda võimalikult kiiresti ühest linna servast teise.

Eestit esindasid Pärnu Koidula Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Andres Alumets, Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilased Toomas Tennisberg ja Richard Luhtaru ning sama kooli 10. klassi õpilane Jaagup Tamme. Võistkonda saatsid mentoritena ettevõtja Targo Tennisberg ja Guardtime’i tarkvaraarhitekt Ahto Truu.

Tänavuse võistluse lihtsaim ülesanne nõudis algoritmi, mis aitaks suure kingapoe omanikul riiulil sassi läinud kingad kiiresti korda seada. Raskeimas ülesandes tuli aga leida võimalikult kiire tee suurlinna hoonetest ja nende vahele ehitatud sildadest moodustunud labürindis. Kõige vabamas vormis oli ülesanne, kus pidi leidma vaibakudumismasinale tõhusa juhise etteantud tingimustega mustri loomiseks. Võistluse ülesanded on avaldatud veebilehel.

Tänavu tuli olümpiaadi üldvõitjaks Benjamin Qi USA-st, edukad olid ka Venemaa, Hiina ja Taiwani õpilased. Meie parimana sai Richard Luhtaru 75. koha ja hõbemedali. Talle järgnesid Toomas Tennisberg ja Andres Alumets, kes said pronksmedali. Juhendaja Targo Tennisberg hindas tulemust heaks.

Õpilased tutvusid ka kohaliku kultuuriga, muu hulgas külastasid etnograafiamuuseumi ja vaatasid kohalikku tõugu ratsahobuste etendust.

Võistluse korraldas Bakuus asuv Aserbaidžaani Diplomaatiline Akadeemia, kus koolitatakse töötajaid välisteenistuse jaoks. Seos välisteenistusega pole juhus – nimelt on riik viimastel aastatel korraldanud oma maine parandamiseks palju rahvusvahelisi üritusi.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Lisateave: Targo Tennisberg, ettevõtja, targot [ät] gmail.com

Esmaspäeval, 26. augustil peab Tartu Ülikooli Chemicumis loengu professor Johann Gasteiger. Saksamaal asuva Friedrich Aleksandri Ülikooli professor räägib teemal „Tehisintellekt keemias – ravimite väljatöötamisest kuni materjalide omaduste ennustamiseni“.

Tartu Ülikooli molekulaartehnoloogia vanemteaduri Uko Marani sõnul on keemiliste ühendite ja nende omaduste uurijad toetunud alati katsetele ning andmetele. „Sellise teadmiste omandamise hõlbustamiseks on kasutusele võetud erinevaid arvutusmeetodeid, näiteks tehislikud närvivõrgud,“ selgitas ta.

„Johann Gasteiger annab enda ettekandes ülevaate tehisintellekti ja keemiainformaatika rakendustest analüütilises keemias, ravimidisainis, biokeemias, kosmeetikatoodete ja materjaliteaduse valdkondades,“ lisas Maran. Professor Johann Gasteiger on keemiainformaatika üks teerajajatest ja tehislike närvivõrkude rakendaja nii keemias kui ka sellega seotud valdkondades.

Gasteiger kaitses doktorikraadi orgaanilises keemias Müncheni Ülikoolis ja läbis järeldoktorantuuri California Ülikoolis Berkeleys. Akadeemilist karjääri alustas ta abiprofessorina Müncheni Tehnikaülikoolis. Ta on omandanud ülikooliloengute pidamise õiguse Eestis sündinud Saksa keemiku professor Ivar Ugi juhendamisel ja olnud kauaaegne professor Erlangen-Nürnbergi Ülikoolis arvutuskeemia keskuses, mille kaasasutaja ta on.

Akadeemilise karjääri kõrval on professor olnud aktiivne ka teadustulemuste juurutamisel ettevõtluses – ta on asutanud keemiatarkvara ettevõtte Molecular Networks. Teda on pärjatud mitme valdkondliku autasuga ning ta on osalenud erinevate nõuandvate kogude ja organisatsioonide tegevuses. Professor Johann Gasteiger on kirjutanud ja toimetanud ka raamatuid , millest osa võib pidada keemiainformaatika tüviteosteks.

Loeng toimub 26. augustil kell 14.00 Tartu Ülikooli Chemicumis aadressil Ravila 14a, auditooriumis 1021. Loengut rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi Tartu Ülikooli ASTRA projektist PER ASPERA.

Lisateave: Uko Maran, TÜ molekulaartehnoloogia vanemteadur, 737 5254, 503 7163, uko.maran [ät] ut.ee 

26.–30. augustini toimub Tallinnas järjekordne Arvutusmasinate Assotsiatsiooni (ACM) Euroopa tarkvaratehnika konverents, kus kõneldakse tarkvaratehnikat käsitlevatest silmapaistvatest teadustöödest ja selle valdkonna parimatest kogemustest. Konverentsi ja sellega koos toimuva tarkvaratehnika aluste sümpoosioni üks korraldaja on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut.

ACM-i 27. konverentsile tuleb kokku üle 350 teadlase, praktiku ja õppejõu nii tippülikoolidest kui ka ettevõtetest, sealhulgas Microsoftist, Google’ist ja Facebookist. Konverentsil ja sümpoosionil on neil võimalus vahetada teadmisi tarkvaratehnika valdkonna uusimatest suundadest ja tulemuste praktilisest rakendamisest.

Tarkvaratehnika on tihedalt seotud peaaegu kõigi infotehnoloogia valdkondadega ning tänu sellele on võimalik kiirendada paljude tehnoloogiliste lahenduste, sh tehisintellekti, mobiilirakenduste ja plokiahela tehnoloogia arengut. Konverentsi ja sümpoosioni ettekannetes käsitletakse muu hulgas tarkvaratehnika viimaseid uuendusi, tööstuslahendusi ja tuleviku tarkvaratehnikat. Toimuvad töötoad, vahendite esitlused ja üliõpilaste teadustööde konkurss.

Konverentsi peaesinejad on Joanne Atlee Waterloo Ülikoolist, Marta Kwiatkowska Oxfordi Ülikoolist ja Audris Mockus Tennessee Ülikoolist. Konverentsi täieliku kavaga saab tutvuda veebilehel.

„Seda konverentsi ja sümpoosioni ühendades oleme loonud maailma kõige tähtsama tarkvaratehnikateadlaste ja -praktikute foorumi,“ ütles korralduskomitee üks juht, Tartu Ülikooli infosüsteemide professor Marlon Dumas. „Konverentsile esitatud teadusartiklitest, mis on läbinud tiheda konkursisõela, saavad teadurid ja praktikud uusi teadmisi selle valdkonna viimastest uuendustest ning väljapaistvatest rakendusuuringutest. Tähtis on ka see, et neil on võimalus töötubades ja esitlustel kolleegidega aktiivselt suhelda,“ märkis ta.

„Tarkvaravaldkonda mõjutavad praegu mitmesugused suundumused, muu hulgas pilvtöötluse, suurandmete kogumise ja analüütika, tehisintellekti ja küberturbe osatähtsuse kasv,“ ütles korralduskomitee teine juht, Tartu Ülikooli tarkvaratehnika professor Dietmar Pfahl. „Konverentsi laiahaardeline kava hõlmab eri uurimissuundi, milles tarkvaratehnikal on kokkupuude näiteks tehisintellekti, inimese ja arvuti suhtluse, programmeerimiskeelte ja süsteemide projekteerimisega,“ lisas ta.   

Konverents, mille ingliskeelne lühinimi on ESEC/FCE, korraldatakse koostöös Arvutusmasinate Assotsiatsiooniga (Association for Computing Machinery, ACM) ja selle tarkvaratehnika erihuvigrupiga SIGSOFT. ACM on maailma suurim arvutustehnika õppejõudude, teadurite ning praktikute ühendus, mille eesmärk on vahetada ja jagada teadmisi ning otsida lahendusi valdkonna probleemidele. SIGSOFT keskendub tarkvaraarenduse ja -hoolduse küsimustele.

Lisateave: Dietmar Pfahl, Tartu Ülikooli tarkvaratehnika professor, 737 5432, +474 044 8055 dietmar.pfahl [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli ja Graanul Investi gruppi kuuluva Graanul Biotechi koostöös luuakse esmakordselt platvorm ettevõtte soovidele ja profiilile vastavate tippspetsialistide koolitamiseks ning rakendusuuringute ja tootearenduse alaseks koostööks. Koostööleppe kohaselt hakkab Tartu Ülikooli doktorant oma doktoritöös uurima puidust saadud ligniini omadusi ja tegema Graanul Biotechiga koostööd lõpptoote väljatöötamiseks.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili sõnul annab nüüdisaegne puidukeemia ja biotöötlus võimaluse väärindada kohalikku bioressurssi suure lisandväärtusega lõpptoodeteks, kuid Eestis on seda veel vähe ära kasutatud. „Ülikool tahab siin oma teaduskompetentsiga ettevõtetele appi tulla, kuid ootame ka riigi jõulist tuge Eesti puidukeemia ja biotöötluse arendamisel,“ ütles Vassil. Kui puidu tehnilisel töötlemisel on Eestis juba teatud võimekus saavutatud – näiteks oleme üks Euroopa suurimaid puitmajade eksportijaid –, siis puidukeemia ja biotöötlus on Vassili hinnangul suurepärane näide võimalusest liikuda suurema lisandväärtusega majandusmudeli poole.

Doktorantuuriprojekt viiakse ellu Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi ja keemia instituudi ning Eesti Sünteetilise Bioloogia Keskuse baasil loodud Puidu ja Biotöötluse Tuumiklaboris. Tuumiklabor on keskendunud eelkõige puidu ja biomassi keemilise ja biotehnoloogilise väärindamise tehnoloogiale ning tööstusprotsesside optimeerimisele.
Graanul Biotech OÜ ehitab Eestisse ainulaadset puidu fraktsioneerimise ehk algosadeks lõhustamise katsetehast, mille üks põhitoode on hüdrolüüsi ligniin. Sellisel ligniinil on palju kasutusalasid: vaigud, liimid, õlid, plastid, ehitusmaterjalid jne.

Doktorant Kait Kaarel Puss plaanib arendustöö käigus optimeerida ligniini töötlemise etappe, et parandada ligniini kasutatavust ning saada üksikasjalik ülevaade tööstuslike töötlemismeetodite mõjust ligniini omadustele. Pussi doktoritöö rakendusuuringute plaan hõlmab mitmesuguseid tehnoloogilisi lahendusi puidust saadud ligniini omaduste uurimiseks ja ettevõttega tehtavat koostööd turukõlbliku lõpptoote väljatöötamiseks.

Kait Kaarel Pussi juhendajad, Tartu Ülikooli orgaanilise keemia teadur Siim Salmar ja molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog on uue algatuse edu suhtes lootusrikkad: samalaadseid doktorantuuri eriprogramme ja tööstusprojekte on juba kavas alustada ka koostöös teiste ettevõtetega. Doktorandi ettevõttepoolne juhendaja on Graanul Investi teadus- ja arendusjuht Peep Pitk.

„Meil on äärmiselt hea meel, et oleme Tartu Ülikooli näol leidnud partneri, kelle jaoks puidu väärindamine uudsetes väärtusahelates on selge prioriteet ja kes on valmis astuma konkreetseid samme, et edendada rakendusuuringute kaudu koostööd ettevõtetega,“ ütles Peep Pitk. Tema sõnul on esimene selgepiiriline koostööprojekt samm väga õiges suunas, sest annab hea võimaluse kaasata tippteaduse viimaseid tulemusi juba varajases staadiumis tootearendusse ja tänu sellele oluliselt kasvatada konkurentsivõimet uudsete materjalide turul.

„Ettevõtted, kellel on huvi doktorantuuriprogrammi vastu, mille käigus saab lahendada kaks asja korraga – teha tootearenduseks vajalikke uuringuid ja koolitada välja ettevõtte profiilile vajalik tippspetsialist –, on alati oodatud läbi rääkima,“ lausus Loog. Ta lisas, et tehnoloogilise ja teadusliku võimekuse laiendamiseks on Tartu Ülikoolil kavas teha koostööd ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Maaülikooli laboritega.

Lisateave: Mart Loog, TÜ molekulaarse süsteemibioloogia professor, mart.loog [ät] ut.ee, 517 5698

Oktoobris valitakse TÜ neljale valdkonnale dekaanid, kes asuvad ametisse 1. jaanuaril 2020. Dekaani kandidaadiks saab esitada ülikooli professoreid, dotsente, juhtivteadureid ja vanemteadureid. Kandidaadid tuleb esitada valimiskomisjonile hiljemalt 1. oktoobril 2019 kell 18.00.

Dekaani kandidaate saavad esitada rektor, valdkonda kuuluvate instituutide ja kolledžite nõukogud, vähemalt kümme valdkonna akadeemilist töötajat ühiselt ja valdkonna üliõpilaskogu.

Dekaanide valimised valmistab ette ja korraldab valimiskomisjon, kuhu kuuluvad akadeemiline sekretär Andres Soosaar (komisjoni esimees), õigusnõunik Aliis Liin ning valdkondade esindajatena maailma keelte ja kultuuride kolledži direktor Kersti Lepajõe humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast, sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel sotsiaalteaduste valdkonnast, inimese füsioloogia dotsent Aavo Lang meditsiiniteaduste valdkonnast ja molekulaarbioloogia teadur Margus Leppik loodus- ja täppisteaduste valdkonnast.

Dekaani kandidaatide esitamise tähtpäev on 1. oktoober kell 18.00. Kandidaadi nimi koos kandidaadi allkirjastatud nõusolekuga kandideerida dekaani kohale tuleb esitada elektrooniliselt valimiskomisjonile aadressil valimised [ät] ut.ee. Originaaldokumendid tuleb esitada paberil samaks tähtajaks akadeemilisele sekretärile.

Kandidaatidel on võimalik kandideerimisest loobuda hiljemalt kaks tööpäeva enne hääletamise algust. See tähendab, et loobumisotsusest tuleb valimiskomisjoni teavitada hiljemalt 18. oktoobril.

Esimest korda kasutatakse dekaanide valimisel e-hääletamist. Esimene hääletusvoor on 22. oktoobril 2019 kell 00.00 kuni 18.00. Vajaduse korral toimub teine hääletusvoor 23. ja kolmas voor 24. oktoobril.

Dekaanid valivad ametisse valdkondade valimiskogud. Need koosnevad valdkonna akadeemilistest töötajatest, kelle töökoormus õppejõu või teadustöötajana on vähemalt 20 tundi nädalas, ning valdkonna, selle instituutide ja kolledžite nõukogudesse kuuluvatest üliõpilaste esindajatest. Rektor kinnitab valimiskogu nimekirja hiljemalt kaks nädalat enne valimisi.

Valimisteave tehakse valijatele kättesaadavaks vähemalt kolm nädalat enne valimisi veebiaadressil www.valimised.ut.ee. Valimiste ajal nõustab valijaid infotehnoloogilistes küsimustes IT-osakond.

Lähemat teavet dekaanide valimiste tingimuste ja korra kohta saab lugeda dekaani ja asutuse direktori valimise korrast. 1. jaanuaril 2020 ametisse asuvate dekaanide volitused kestavad neli aastat.

Lisateave: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär, dekaanide valimise komisjoni esimees, 737 5605andres.soosaar [ät] ut.ee (, )

2. septembril alustab Tartu Ülikoolis rahvusülikooli 101. õppeaastat 14 092 üliõpilast. Õppeaasta avaaktus toimub pärastlõunal Kassitoomel tavapärasest vabamas õhkkonnas. Von Bocki maja otsaseinal avatakse Mart Kivastiku humoorika lühinäidendiga fotonäitus „Ülikooli näod III“.

Tartu Ülikooli üliõpilaste ridadesse lisandub algaval õppeaastal 4297 õppurit, neist 2548 asuvad haridust omandama kõrghariduse esimeses astmes, 1589 magistriõppes ja 160 doktoriõppes. 2019/2020. õppeaastat alustab Tartu Ülikoolis kokku 14 092 üliõpilast: esimeses astmes 8433, magistriõppes 4425 ja doktoriõppes 1234. Kõrghariduse esimeseks astmes loetakse rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ning bakalaureuse-ja magistriõppe integreeritud õpet.

Tartu Ülikooli rektori professor Toomas Asseri sõnul on tänavune aasta ülikoolile eriline. „1. detsembril tähistame eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. See ei ole ainult Tartu Ülikooli pidupäev, vaid kogu Eesti oma. Rahvusülikoolina oleme teeninud ja teenime ka edaspidi Eesti ühiskonda, hoolitsedes selle eest, et meie majandus, seadused, kultuur ja keel oleksid hoitud. Õige pea anname selle vastutusrikka rolli üle uuele põlvkonnale, kelle seas on kindlasti ka tänavused esmakursuslased. Me ootame neilt noortelt pühendumist ja nõudlikkust nii iseenda kui ka õppejõudude suhtes,“ sõnas Asser.

Kell 14 avatakse von Bocki maja otsaseinal (Ülikooli 16) fotonäitus „Ülikooli näod III“, mis kujutab Tartu Ülikooli teadlasi. Maja üheteistkümnest aknast jälgib ülikooli, linnakodanike ja -külaliste tegemisi 45 teadlast kõikidest ülikooli valdkondadest ning asutustest. Näituse „Ülikooli näod III“ fotograaf oli Andres Tennus ja kujundaja Maarja Roosi. Eelmised näitused avati von Bocki maja otsaseinal Tartu Ülikooli 375. ja rahvusülikooli 95. aastapäevaks.

Näitus avatakse Mart Kivastiku spetsiaalselt selleks puhuks kirjutatud humoorika lühinäidendiga „Otsides Sophoklest“, kus rektorid Henrik Koppel ja Arnold Koop ning keeleteadlane Paul Ariste püüavad ülikooli peahoonest leida legendaarset Sophoklese kohvikut. Näidendi lavastas Ain Mäeots, mängivad Andres Lepik, Andres Dvinjaninov ja Jüri Lumiste.

Kell 16 on kogu ülikoolipere, uued üliõpilased ja külalised oodatud õppeaasta avaaktusele Kassitoomel. Traditsioonilistele aktusekõnedele järgneb kontsertetendus, kus astuvad üles Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased. Aktusele järgneb ühislaulmine Inga ja Toomas Lunge eestvedamisel. Aktusele võib tulla piknikuteki ja -korviga.

Kell 19 ootab ERR-i võttegrupp ülikooli peahoone ette täpselt 800 inimest, et filmida massistseen saatesarja „Rahvusülikooli sajand“ jaoks. 1919. aastal oli kõrgharidus umbes 800 eestlasel ja nii soovibki ERR jäädvustada 2. septembril peahoone ees sama hulga inimesi.

Aktuse veebiülekannet saab jälgida aadressil uttv.ee.

1. detsembril täitub Tartu Ülikoolil sada aastat tegutsemist eestikeelse ülikoolina. Juubeliaasta kavaga saab tutvuda veebis.

Lisateave: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Reedel, 6. septembril kell 17.00 annab USA stipendiumifond Rotalia Foundation pidulikul aktusel Tartus korporatsioon Rotalia majas (Tähe 3) Eesti avalik-õiguslike ülikoolide üliõpilastele üle 50 stipendiumi, mis põhinevad erannetusel ja millest igaühe suurus on 2000 eurot. Üle poole stipendiumidest on määratud Tartu Ülikooli üliõpilastele.

Rotalia Foundation jagab igal aastal Eesti avaõiguslike ülikoolide (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia) üliõpilastele 50 stipendiumi. Stipendiumi makstakse päevases või statsionaarses õppevormis bakalaureuseõppe teise aasta, integreeritud õppe eelviimase aasta (nominaalse õppeaja järgi) või magistriastme esimese aasta üliõpilastele.

Vaata allolevast tabelist, kes Tartu Ülikooli tudengitest saavad sel aastal Rotalia stipendiumi.

Lisateave: Sirje Mark, Rotalia stipendiumikomitee sekretär, 507 3729, sirje.mark [ät] ut.ee