Sel suvel leiti Eestist mammutite luid, mida TÜ loodusmuuseumi peavarahoidja Mare Isakari sõnul leitakse üldiselt väga harva.

"Enne seda leiti 2014. aasta maikuus, kui leiti üks mammuti hammas, millel ei olnud küll säilinud hambajuuri. See leiti Lõuna-Eestist Restu karjäärist, mis jõudis ka meie muuseumisse, kus see on meil peaekspositsioonis eksponeeritud. Aga sellel suvel tõesti juulikuus leidis üks ettevõtja Krister Kaasik oma karjäärist, Krüüdneri karjäärist osa võhast," rääkis Isakar "Ringvaatele".

"See kaevati välja vee alt. Karjääri sügavus on kokku 10 meetrit ja see on viimasest kahest veealusest osast, nii et ei ole teada, mis meetri pealt ta täpselt sai, aga ta oli siiamaani veealusest kihist pärit ja see omanik hoiab teda praegu ka märja rätiku sees," rääkis ta. "Tema säilitamiseks tuleb hoolega nüüd vaeva näha, et ta ei laguneks sellisteks tükkideks nagu meil on üks Kagu-Eestist Kallastest Saru lähedalt 1933. aastal leitud üks mammutivõha tükk, mis on lagunenud täiesti osakesteks.

Loe edasi Novaatorist.

Maailma mainekaimaks ülikoolide edetabelite koostajaks peetav ajakiri Times Higher Education (THE) avaldas eile maailma parimate ülikoolide värske pingerea. 2019. aasta edetabelis püsib Tartu ülikool endiselt 301.–350. kohal, ehkki üldiselt iseloomustab Euroopa ülikoole langussuundumus.

2004. aastast ilmuvat THE tabelit peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks ülikoolide pingereaks, kus kõrvutatakse maailma teadusülikoole kõigi peamiste tegevusalade kaupa. Pingerea koostamisel võetakse arvesse 13 tulemusnäitajat, mis on koondatud viide rühma: õpikeskkond (30% üldhindest), teadus (30%), teadustulemuste mõjukus (30%), tulu ettevõtetega sõlmitud lepingutest (2,5%) ja rahvusvahelisus (7,5%).

Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialisti Lauri Randveeri sõnul mängib meie paigutuses suurimat rolli just teadustulemuste mõjukus. „Nagu varasematel aastatel, on tuuleks alma mater’i purjedes viidete arv ühe publikatsiooni kohta, mille poolest oleme lausa 216. kohal,“ selgitas ta.

Arendusprorektor Erik Puura sõnul ei keskendu ülikool oma arengukavas ja tegevuses edetabelikohtade püüdmisele, kuid loomulikult on hea saada kinnitust, et ülikool on oma positsiooni säilitanud. „Meid teatakse ja tunnustatakse rahvusvaheliselt üha enam ning just meie teadlaste mõjukus on kindlustanud meile edetabelis tugeva koha,“ rääkis Puura.

„Tartu Ülikool on kogu Eesti kaubamärk, mille abil oleme saavutanud maailmas suure tuntuse targa ja haritud riigina,“ lisas arendusprorektor. Siiski juhtis Puura tähelepanu ka kõrghariduse rahastamise tõsistele probleemidele: „Kui vaadata riigi panust teadusesse ja kõrgharidusse, siis on järgnevate aastate kriitiline küsimus see, kas me suudame praeguseks saavutatud kõrget taset ka edaspidi hoida.“

Edetabeli tänavuaastast väljaannet koostades reastas THE 1300 maailma parimat ülikooli.
Edetabeli tipus troonib Oxfordi Ülikool, teisel kohal on California Tehnikakõrgkool ja kolmandal kohal Cambridge’i Ülikool.

Edetabeli koostamise metoodikaga ja täispika edetabeliga on võimalik lähemalt tutvuda THE kodulehel.

Lisateave:
Lauri Randveer, TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee
Erik Puura, TÜ arendusprorektor, 506 9882, 737 4802, erik.puura [ät] ut.ee  (12. septembril saab Erik Puura vastata vaid e-kirjadele)

11. septembril anti kolmele silmapaistvale esmakursuslasele üle Tartu Ülikooli Sihtasutuse stipendium, mis on mõeldud programmis „Talendid Tartusse“ osalejatele. Kokku hakkab programmi käigus eriõpet saama 44 talendikat noort.

Tartu Ülikool pakub programmiga „Talendid Tartusse“ võimekatele Eesti noortele eneseteostuseks tavalisest mitmekesisemaid õpivõimalusi. Kolmele parimale makstakse kolme aasta jooksul stipendiumi 220 eurot kuus. Üliõpilastel on võimalus juba esimesel kursusel tavaliste õppeainete kõrval osaleda projektides või arendada oma õpetamisoskusi.

Iga osaleja võib ise koostada omale meelepärase õpiprogrammi, valides, kas keskenduda teadus-, ettevõtlus- või hoopis noore õpetaja projektile. Õpetajaprojekti korral saab noor end õpetajana üldharidus-, teadus- ja/või ülikoolis juba proovile panna.

Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul soovib ülikool, et lisaks kodumaa-armastusele oleks esimese õppeastme noortel ja andekatel ka sisuline põhjus Eestisse õppima jääda. „Programm annab talentidele võimaluse teha tasemel teadustööd siinsamas Tartus ja luua püsivad sidemed siinsete erialainimestega. See suurendab tõenäosust, et kui noored lähevad hiljem välismaale õppima, on neil ka soov tagasi Eestisse pöörduda ja nad saavad olla kindlad, et nende oskused leiavad siin rakendust,“ selgitas Asser.

Tänavu said stipendiumi endised treffneristid Hant Mikit Kolk ja Hannes Kuslap ning endine Tallinna Reaalkooli õpilane Uku Hannes Arismaa. Kõik kolm stipendiaati on kooliajal väga edukalt osalenud rahvusvahelistel olümpiaadidel.

Arismaa asus Tartu Ülikoolis õppima informaatikat ja talendikate programmis võtab ta osa iAkadeemia ettevõtlusprojektist. Kolk õpib alates sügisest eesti ja soome-ugri keeleteadust ning osaleb valdkonnaüleses noore õpetaja projektis. Kuslap õpib aga füüsikat, keemiat ja materjaliteadust ning hakkab arendama putukatest inspireeritud pehmeroboteid.

Hannes Kuslap otsustas programmi kandideerida seepärast, et see tundus huvitav ja andis talle võimaluse osaleda teadustöös juba esimesel kursusel. „Ma hakkan arendama pehmeroboteid, millel on väga palju rakendusvõimalusi, näiteks meditsiinis. Kuna arendame uusi roboteid putukate põhjal ehk bioloogilisel baasil, siis on need inimesele ohutud. Pehmerobot võib olla abiks näiteks siis, kui on vaja lahustada veresoones tekkinud tromb,“ selgitas Kuslap.

Programmi „Talendid Tartusse“ kohta on rohkem infot Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Lisateave:
Kelli Hanschmidt, TÜ teaduskooli õppetegevuse peaspetsialist, 737 6117, kelli.hanschmidt [ät] ut.ee
Hannes Kuslap, TÜ füüsika, keemia ja materjaliteaduse esmakursuslane ning programmi stipendiaat, 504 6600, kuslaphannes [ät] gmail.com

Kuni 31. oktoobrini 2019 saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale. Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikuid, kes on oma loominguga  Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust silmapaistvalt edendanud.

Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja kuueteistkümnendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade  ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised palume saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor [ät] ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud. 

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ja auhind pidulikult üle rahvusülikooli 100. aastapäeval 1. detsembril 2019 Tartu Ülikooli aulas. Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi ning tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa.

Lisateave:
Saima Tiirmaa-Oras, TÜ rektori abi, 737 5602, saima.tiirmaa-oras [ät] ut.ee
Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Eestist leiti esimest korda palvetajaritsikas. Selle välimuse poolest äärmiselt atraktiivse looma leidsid Pärnumaalt Uulu külast kohalikud lasteaialapsed Heisi Borisova ja Madis Suvisild.

Kuueaastased Heisi ja Madis avastasid röövritsikaliste sugukonda kuuluva palvetaja lasteaia õuealalt ja viisid selle oksaraol rühmaõpetajale näha.

"Madis on suur loodusraamatute ja -filmide huviline ja tema looma esimesena ära tundiski," rääkis rühmaõpetaja Juta Müllerstein, kes ei tihanud lapse arvamust kinnitada enne, kui oli liigitunnused Google'i abil üle kontrollinud.

Palvetaja tegemisi jälgiti ka järgmisel päeval: loom tundus nõrk ja vaevu liigutas end. Seejärel viis õpetaja Müllerstein ritsika koju ja õhtul, kui ka viimased elumärgid kadusid, pani ta looma külmikusse.

Nüüdseks on ka Tartu Ülikooli zooloogid kinnitanud, et tegu on tõesti Mantis religiosa liigist palvetajaga, kes on Eestile täiesti uus liik.

Loe edasi ja vaata videot Novaatorist.

Tartu Ülikooli teadlased asuvad ellu viima mahukat viieaastast projekti, mille käigus luuakse valgusteaduse keskus. Euroopa Komisjonilt saadi selleks 2,5 miljonit eurot. Uude keskusesse koondatakse ülikooli senine kõrgetasemeline teadmus valgusteaduses ja selle sidusvaldkondades ning lisaks luuakse uus töörühm, mida asub juhtima arvutusliku kuva valdkonna tippteadlane. Konkurss tippteadlase kohale on juba alanud.

Arvutuslik kuva on valgusteaduse kiiresti arenev valdkond, mis leiab rakendust nii mikroskoopias, meditsiinis, robootikas, kaugseires kui ka astronoomias. Muu hulgas kasutatakse arvutuslikku kuva isejuhtivate sõidukite kujutisetajurites. Valdkonna rakendusvõimalused avarduvad koos nüüdisaegsete detektorite, arvutusvõimsuse ja informaatika arenguga pidevalt.

Valgusteaduse ja arvutusmahuka andmetöötluse ühine rakendamine võimaldab suurendada kujutise teravust, sügavust ja lahutusvõimet nii, et see ületab mõõtesüsteemi tehnilis-füüsikalise piiri. Uurimistemaatika on valdkonnaülene, hõlmates Tartu Ülikooli tugevat pädevust nii optikas, spektroskoopias, matemaatikas, robootikas ja informaatikas kui ka nende rakendusvaldkondades. Arvutuslik kuva liigitub fotoonika ehk rakendustele suunatud valgusteaduse alla, mis on üks Euroopa tehnika arengu viiest võtmevaldkonnast.

Projekti koordinaator, Tartu Ülikooli füüsikalise optika vanemteadur Heli Lukner näeb fotoonikas, sh arvutuslikus kuvas, mitmekesiseid rakendusvõimalusi nii Eesti kui ka üleilmse kõrgtehnoloogilise majanduse jaoks. „Valgusteaduse tähtsus 21. sajandil on sarnane elektri tähtsusega möödunud aastasajal. Uus projekt võimaldab Tartu Ülikooli teadlastel seda uuenduslikku uurimisvaldkonda jõuliselt arendada. Tänu sellele saame edendada kvaliteetset õpet, suurendada teadustöö nähtavust, osaleda rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja leida uurimistulemustele rakenduslikke väljundeid. Seepärast on grandilepingu kaalukust raske üle hinnata,‟ ütles Lukner.

Projekti kohta on rohkem infot ülikooli veebilehel. Arvutusliku kuva tippteadlase konkurss kestab 15. novembrini.

Juhuslik valgusmuster valguskaja eksperimendis. Foto on pärit 2017. aasta teadusfoto konkursi võitnud pildiseeriast. Foto autorid on Tartu Ülikooli füüsika instituudi füüsikalise optika töörühma liikmed Sandhra-Mirella Valdma, Andreas Valdmann ja Heli Lukner.

Lisateave: Heli Lukner, TÜ füüsikalise optika vanemteadur ja projekti koordinaator, 5691 5519, heli.lukner [ät] ut.ee

Järgmisel nädalal toimub üle terve Eesti „Teadlaste Öö festival“, mille toimumisele on oma õla alla pannud ka väga paljud loodus- ja täppisteaduste valdkonna inimesed. Meie teadlased arutlevad tänapäeva põletavatel keskkonna teemadel, toimuvad erinevad töötoad ja mängud, põnevat uurimist ja vaatamist on nii väikestele kui ka suurtele teadussõpradele. Uudistama on oodatud kõik!

Esmaspäev 23.09 16.00 - 18.00
AHHAA teaduskohvik. Miks on taimedele vaja geneetilist mitmekesisust ja miks peaksid sina sellest hoolima? Haapsalu kultuurikeskus, Posti 3, Haapsalu

Geneetiline mitmekesisus on küll elurikkuse vähemnähtav osa, ent liikide püsimajäämisel väga oluline. Üks lihtsamini nähtav näide on heterostüülia ehk erikaelsus, mille teemal toimus Eestis sel kevadel kodanikuteaduse projekt "Eesti otsib nurmenukke". Koos TÜ maastike elurikkuse töörühma doktorandi Iris Reinulaga arutleme, kuidas ja miks peaks geneetilist mitmekesisust hoidma.

Teisipäev 24.09 18.00 - 20.00
AHHAA teaduskohvik: Kliima- ja keskkonnakriis - millest kogu see kära? Vein ja Vine, Rüütli 8

Arutame, miks on viimasel ajal keskkonna- ja kliimamuutustega seotud teemad tõusnud avalikkuse tähelepanu alla, mida ütlevad poliitikud ja mida teadlased. Külas on TÜ botaanika vanemteadur Aveliina Helm.

Kolmapäev 25.09 18.00 - 20.00
AHHAA teaduskohvik. Rohevõrgustik linnades - jätkusuutlik sadevee kasutamine, Kultuuriklubi Naiiv, Vallikraavi 6

Kuidas kasutada ära vihma- ja tormivett ning miks seda tegema peaks? Selgitab Ülo Mander, TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor ja geograafia osakonna juhataja.

Neljapäev 26.09 17.00 - 20.00
Avasta Tartut geograafi pilgu läbi, Tartu Ülikooli geograafia osakond, Vanemuise 46

Põnev orienteerumismäng ootab kõiki huvilisi! Start avatakse kell 17, rajale saab minna kahe tunni vältel.

Reede 27.09 18.00 - 21.30
Eksperimendid ja imeravimid keemiku pilgu läbi. TÜ Chemicum, Ravila 14a

• 18-21 Teadusbuss ja Tartu Ülikooli Keemiaüliõpilaste Selts pakuvad tegevust nii väikestele kui suurtele teadushuvilistele
• 19-20.30 Teaduskohvik "GMO-d, doping, imeravimid, vaktsiinid, dieedid, homöopaatia - teadus ja ebateadus, müüdid keemiku pilgu läbi"
• 21.00 Teadusteater

Noored teadlased ehitavad Rube Goldbergi masinat ning pakuvad harivaid ja kaasahaaravaid demosid! TÜ Physicum, W. Ostwaldi 1

• 18-18.30 Füüsika, keemia ja materjaliteaduse 1. kursuse tudengid esitlevad 101 elemendist koosnevat Rube Goldbergi masinat
• 18-21 Teadusbuss ja Füüsikaüliõpilaste Selts pakuvad tegevust nii väikestele kui suurtele teadushuvilistele
• 18-21 Fotoonikaklubi lasertakistusrada

On see kuld või kassikuld?18.00 TÜ Chemicum, Ravila 14a

Kui sa kahtled, kas su ehted ikka on väärismetallist ning lauahõbe ikka hõbedast, siis sea sammud meie juurde! Just teadlaste ööl on igaühel võimalus saada vastus neile küsimustele. Geoloogia osakonna ruumides on kõigil soovijatel võimalus määrata endaga kaasa võetud esemete keemilist koostist. Lisaks vaadatakse otsa ka erinevatele Eesti maapõue rikkustele ja igapäevastele tarbeesemetele.

Loodusteadlaste põnev (virtuaal)maailm 18.00-22.00, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Vanemuise 46
Osale eksperimentides nii reaalses kui virtuaalreaalses maailmas ning uuri, mida põnevat teevad loodusteadlased. Kas kõrbes tuleks juua Eviani või Värskat? Kuidas mükoloogid seeni uurivad? Milline on maailm läbi mikroskoobi? Avatud on hooajaliste seente üheõhtunäitus. Tegevusi viivad läbi TÜ loodusmuuseum ning TÜ geoloogia, geograafia ja zooloogia osakonnad
• TÜ loodusmuuseumis: Kuidas eraldada DNA-d? Seened läbi suurenduse. Loodusmuuseumi otsimismäng.
• TÜ zooloogia osakond: Näriliste uurimine ja lahkamine. Nastikute põnev elu. Avasta liblikaid meie ümber
• TÜ geograafia osakond: Eksperimendid kaugseires ja geoinformaatikas. Virtuaalsed eksperimendid liitreaalsuses
• TÜ geoloogia osakond: Kes või mis on pollen? Maitsemeele test: kas kraanivesi või pudelivesi? Tööstusjäätmete töötuba.
 

Kuidas taimedele udu ajada ja mida tähendavad põnevad taimenimed? TÜ botaanikaaia õppeklass, kasvuhooned, park ja TÜ ÖMI õppehoone, Lai 38 ja 40

Ekskursioonid:
• 18 Huvitava nimega taimed avamaal
• 19 ja 21 Ringkäik TÜ loodusmuuseumi herbaarkogudesse
• 20 Huvitava nimega taimed kasvuhoonetes
Õppeklassis avame näituse "Botaanika osakonna peidus pool".
Taimede talitlust uurivad katsed - nt mis muudab lillepoe õied neoonroosaks?
Ülevaade TÜ botaanika osakonna katsetest (sh taimedele udu ajamine ja kahe päikese tekitamine).
Emakeeleaasta puhul on käimas eestikeelsete taimenimede konkurss!

Observatoorium näitab põnevat kosmoseteadust, TÜ Tartu observatoorium, Observatooriumi 1, Tõravere

Ootame külastajaid meie õueala atraktsioonidega tutvuma, teadlastega kohtuma, öötaevast uudistama, kuulama observatooriumi bändi kontserti ning meisterdama. Avatud on suure teleskoobi torn, Stellaariumi ruumid, peamaja.

Selge ilma korral (suure teleskoobi tornis ja õuealal):
• Alates 19.00-st tähtede vaatlemine 1.5m teleskoobiga - Visuaalne taevavaatlus – uurime, missugused tähtkujud on vaatlemise hetkel nähtavad.
• Stellaariumis virtuaalplanetaariumi programm Starry Night.
• Stellaariumi ekspositsiooniga tutvumine ja arutelud astronoomidega.
• Stellaariumi eraldatud nurgas saab vaadata huvitavaid astronoomiateemalisi videosid.
Pilves ilma korral (suure teleskoobi tornis):
• Uudistame 1.5m teleskoopi.
• Stellaariumis virtuaalplanetaariumi programm Starry Night.
• Stellaariumi ekspositsiooniga tutvumine ja arutelud astronoomidega.
• Stellaariumi eraldatud nurgas saab vaadata huvitavaid astronoomiateemalisi videosid
Peahoone avatud iga ilmaga:
• 19.00 Kontsert (Tartu observatooriumi bänd, väiksem koosseis)
• 19.30 Teaduslik loeng kogu perele - „Väljakutsed kosmoselendudel” Reimo Soosaar
• 20.00 Kontsert  (Tartu observatooriumi bänd)
• 20.30 Võimalik pildistada kosmost meie automaatteleskoobiga
Eksperimendid:
• 19.00 Eksperimendina toimub väike improviseeritud ühismusitseerimine koos muusikutega publiku hulgast 12-taktilise bluusiga G-duuris.  
• 19.15-21.30 Paneme TÜ observatooriumi laborite satelliitide testmise seadmete võimekuse proovile.
• 19.00-21.30 Anname võimaluse külastajatele leida üles kõik tähtkujud. Auhinnad!

Kogu õhtu jooksul saab observatooriumi peahoones tutvuda kosmosetehnoloogia laborite ja teenusetega, testida satelliiti, nautida fotonäitust, osaleda töötubades ja uudistada kaugseirepiltidest koostatud rändnäitust "Tere, Maa!" 

Kogu festivali kava on leitav SIIN

Info edastas:
Imbi Rauk
Loodus ja täppisteaduste valdkonna turundus- ja kommunikatsioonijuht
e-post: imbi.rauk [ät] ut.ee
telefon: +372 51 898 36

Tartu Ülikooli ja Stockholmi Ülikooli professor Ülo Langel esitleb 27. septembril monograafiat “CPP, Cell-penetrating Peptides” (“Süstikpeptiidid”). Teos sisaldab endas mitmekümne aasta teadustöö tulemusi tähtsamates süstikpeptiididega seotud valdkondades ning suundi nende arendamiseks.

Professor Ülo Langel on süstikpeptiidide üks esimesi uurijaid maailmas, kes pani aluse nende kasutamisele ravimitööstuses, mistõttu on ta laialdaselt tuntud ka kui süstikpeptiidide valdkonna teerajaja. Langel on muuhulgas olnud pika teadlaskarjääri ajal juhendaja üle viiekümnele edukalt kaitstud doktoritööle ja sama paljudele järeldoktorandile ning avaldanud koos kolleegidega üle 200 teadusliku töö. Eesti Vabariik on prof Langelit tunnustanud Valgetähe ordeni IV järguga.

Süstikpeptiidid on kaheksakümnendatel avastatud lühikesed peptiidid, millel on omadus viia rakkudesse mitmeid molekulaarseid osakesi, sealhulgas suure molekulmassiga ravimeid. Peptiidide kasutamine loob tänu enda unikaalsetele omadustele paremad võimalused ravimiarenduses. Kõige laialdasemalt kasutatakse süstikpeptiide ravimikandja süsteemina vähiravimites, mis muudab ravi väga spetsiifiliseks ning efektiivseks, samuti vähendab nende kasutamine oluliselt ravimi kõrvaltoimed.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biotehnoloogia vanemteaduri Kaido Kurrikoffi sõnul on klassikaliste ravimite aeg lõppemas ning käes on murranguline periood: “Kliinilisse meditsiini on jõudnud ka juba esimesed uue põlvkonna ravimid, mis on varasematest efektiivsemad, kuna ravimid viiakse otse rakkudesse. Kasutatavad süstikpeptiidid on kehaomased, seepärast on nad organismile oluliselt väiksema toksilisusega ning seetõttu esineb ravimite kasutamisel vähem kõrvalmõjusi.”

Prof Langeli poolt koostatud teos koondab enda alla mitmekümne aasta teadustöö koos värskete avastuste ning saavutustega. Raamatu “CPP, Cell-penetrating Peptides” (“Süstikpeptiidid”) esitlus leiab aset 27. septembril kell 16 Tartu Ülikooli raamatukogu fonoteegis.

Lisainfo:
Mare Vahtre
turundus- ja kommunikatsioonispetsialist
TÜ Tehnoloogiainstituut
mare.vahtre [ät] ut.ee

25.–26. septembril toimub Tartu Ülikoolis koostöös Jaapani suursaatkonnaga kõrgetasemeline doktorikool, mille keskmes on Jaapan ja toimetulek infoühiskonna suundumustega. Nii Jaapani kui ka Eesti tippteadlased arutlevad selle üle, kuidas astuda vastu 21. sajandi ülesannetele, aga säilitada samal ajal oma ainulaadset kultuuri ja identiteeti.

Jaapan, nagu paljud Euroopa riigid, seisab silmitsi ülesandega kohaneda praeguse aja muutustega nii, et oma isikupärast midagi kaduma ei läheks. Tartu Ülikooli Aasia keskuse juhataja Elo Sülla nimetab vaid mõne lahendust vajava probleemi: vananev ühiskond ja vähene sündimus, vajadus riiklike teenuste digitaliseerimise järgi, püüd olla majanduslikult konkurentsis ja tulla toime muutuva tööturuga.

Doktorikoolis proovivadki õppejõud ja üliõpilased Jaapanist, Eestist ja mujalt Euroopast otsida praeguses infoühiskonnas tekkinud küsimustele vastuseid. Samuti on Jaapani Suursaatkonnaga Eestis koostöös korraldatava doktorikooli eesmärk tugevdada Euroopa ja Jaapani suhteid. Konverentsi täpsem kava on ülikooli veebilehel.

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli Aasia keskus, kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikool, käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikool, haridus- ja kasvatusteaduste doktorikool, kultuuriteaduste instituut, majandusteaduskond, õigusteaduskond ning maailma keelte ja kultuuride kolledž. Ürituse toimumist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA) ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond.

Lisateave: Elo Süld, TÜ Aasia keskuse juhataja, 528 4922, elo.suld [ät] ut.ee

Alan Roy Katritzky stipendiumi antakse välja juba viiendat aastat. Tartu Ülikooli keemia instituudi nõukogu otsusel pälvis 2019. aastal Alan Roy Katritzky stipendiumi keemia 1. a magistriõppe üliõpilane Marta-Lisette Pikma.

Tartu ülikooli audoktor professor Alan Roy Katritzky (18.08.1928-10.02.2014) mälestuseks loodud stipendiumi suurus on 1000 eurot ja on suunatud keemia magistrantuuri esimese aasta üliõpilastele, et populariseerida keemiaalaseid õpinguid ja teadustööd. Stipendiumit antakse välja professor Katritzky 25 000 dollari suurusest pärandist Tartu Ülikoolile.

Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan Peeter Burki sõnul on ülikooli audoktori, Florida ülikooli professor Katritzky panus keemia arengusse Tartu ülikoolis väljapaistev. „Koostööpartneri ja juhendajana innustas ta oma eeskujuga paljusid tänaseid oma uurimisvaldkonna liidreid Eestis, tema uurimistööd ulatusid orgaanilisest sünteesist arvutuskeemia ja elektrokeemiani.  Temanimeline stipendium on parim viis professor Katritzky mälestuse jäädvustamiseks Tartus ja keemikute noorema põlvkonna innustamiseks keemia seni lahendamata mõistatuste uurimisele,“ lisab ta.

Stipendiaat Marta-Lisette Pikma lõpetas 2019. aasta kevadel Tartu Ülikoolis keemia bakalaureuse cum laude. Pikma teostab oma uuringuid orgaanilise sünteesi valdkonnas ja hakkab magistriõppes tegelema ainete fluoreerimise ja trifluorometüleerimisega.  Fluori- ja trifluorometüülasendused on tõhusad vahendid ravimite ja agrokemikaalide biosaadavuse parandamiseks ning organofluoriinide valmistamiseks. Uudsete ja paremate meetodite väljatöötamine on väga oluline, et tulevikus oleks potentsiaalsete ravimikandidaatide saamine lihtsam.

Alates 2018. aastast on Marta-Lisette Pikma töötanud ka Chemicumi Uurimislaboris, mille eesmärgiks on populariseerida teadust põhikooli ja gümnaasiumi noorte seas. Tema ülesandeks Uurimislaboris on aidata õpilastel läbi viia erinevaid põnevaid eksperimente ja lahendada loodusteaduslikke probleeme.

Imbi Rauk
Loodus- ja täppisteadiste valdkonna turundus- ja kommunikatsioonijuht
tel: 51 898 36
e-post: imbi.rauk [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli geograafide ja Regio kaardimeistrite koostööna ilmub novembris esimene Eesti rahvusatlas ning alanud on selle ettetellimine. Atlases on ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti, mis tutvustavad Eesti loodust, kultuuri, ajalugu ja eluolu. Atlase koostaja on Tartu Ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae.

Kaardid on koondatud 36 teemapeatükiks, milles tutvustatakse muu hulgas Eesti piiri kujunemist, kliimat, eestlaste päritolu, haridust, rahvaluulet ja religiooni. Atlase juhatab sisse Eesti riigi sünniaegu meenutav kindral Johan Laidoneri allkirjadega Eesti kaart, millega 1920. aastal näidati maailmale noore vabariigi paiknemist ja piire. Asjalike teemakaartide kõrval leiab atlasest kaardid ka kama ja verivorsti leviku kohta Eestis, 1938. aastal koostatud kaardi Eesti eliidi sünnipaikadega ja ühissaunade kaardi 1967. aastast.

„Valmiv Eesti rahvusatlas on kahtlemata riigi esindusteos,“ kommenteeris atlase koostaja Taavi Pae. „Oma nüüd juba ajalooliste kaartidega on rahvusatlase valmimisele kaasa aidanud paljud praeguste geograafide eelkäijad. Uute kaartidega näitame aga oma tänapäevast kaartide koostamise oskust,“ lisas ta.

Eesti rahvusatlases on ligikaudu 500 kaarti, selle maht on 432 lehekülge ja kõik atlase tekstid on nii eesti kui ka inglise keeles.

Atlast saab soodushinnaga ette tellida 15. oktoobrini Rahva Raamatu, Apollo ja Regio veebipoes.

Rahvusatlast esitletakse Eesti Rahvusraamatukogus 12. novembril 2019.

Lisateave: Taavi Pae, TÜ Eesti geograafia dotsent, 5561 3338, taavi.pae [ät] ut.ee

27. septembril toimus Teadlaste Öö festival Chemicumis ja Physicumis ning seda külastas üle paarisaja huvilise. Tuldi nii üksi, sõpradega, peredega kui ka õpetajad oma õpilastega. Kõige kaugemalt tulijad olid seekord Kanepist, kust oli koos õpetajatega kohal 38 õpilast.

Physicumis demonstreeriti füüsika, keemia ja materjaliteaduse 1. aasta tudengite poolt ehitatud Rube Goldbergi masinat. Demolaudadel esitlesid Teadusbussi noored teadlased harivaid ja kaasahaaravaid katseid füüsika vallast.
Väga populaarseks osutus Fotoonikaklubi poolt üles seatud  lasertakistusrada.
Chemicumis said teadushuvilised valmistada ise laavalampi ja naelaga joonistada. Uudistada sai ka füüsikalise keemia õppelaboris, kus doktorandid demonstreerisid, kui palju elektrit tuleb sidrunist ja kuidas saaks banaani kasutada haamrina.
Geoloogia töötoas oli kõigil soovijatel võimalus määrata esemete keemilist koostist. Ühele katsetajale tuli ebameeldiva üllatusena, et kuldkett sisaldas ainult 5% kulda, millega vaskkett kaetud oli.
Teaduskohviku teemaks oli "GMO-d, doping, imeravimid, vaktsiinid, dieedid, homöopaatia - teadus ja ebateadus, müüdid keemiku pilgu läbi", mis pakkus huvi nii noortele kui vanadele.
Õhtule pani punkti täissaalile esitatud teadusteatri etendus.
Tegevust jätkus nii suurtele kui ka väikestele teadushuvilistele. Järgmisel aastal avame uksed taas ja juba uute tegevustega.

Imbi Rauk
Loodus ja täppisteaduste valdkonna turundus- ja kommunikatsioonijuht
e-post: imbi.rauk [ät] ut.ee
telefon: +372 51 898 36

Tartu Ülikooli keemia instituudis kaitstud doktoritöös uuriti raviainete läbitavust seedetraktis nii eksperimentaalsete kui ka keemiainformaatika meetoditega. Uurimistöö tulemused aitavad mõista, kuidas seedetrakti aluselised ja happelised tingimused mõjutavad raviainete läbitavust.

Suukaudselt manustatavate ravimite (tabletid, kapslid ja lahused) üks olulisemaid omadusi on imendumine seedetraktis, mis sõltub raviaine lahustuvusest ja võimest läbida seedetrakti seina. Nii lahustuvus kui ka läbitavus on mõjutatud keskkonna pH-st, mis muutub väga happelisest (maos) kuni aluseliseni (pärasooles) ja sõltub sellest, kas hiljuti on toitutud või on mõnda aega paastutud. Seedetrakti pH mõjutab raviaine omadusi ja määrab tingimused, mille juures ning millises seedetrakti piirkonnas saab raviaine liikuda vereringesse.

„Seni on ravimiarenduse varajases etapis mõõdetud ja kirjeldatud läbitavust tihti ainult neutraalses keskkonnas (pH = 7,4), kuid nii saadakse ebatäpne informatsioon raviainete läbitavuse kohta seedetraktis,“ selgitas Tartu Ülikooli keemia instituudi nooremteadur ja doktoritöö autor Mare Oja.

Doktoritöö käigus mõõdeti ja koostati andmebaas raviainete eksperimentaalsest membraaniläbitavusest eri pH väärtuste juures ning arendati välja arvutusmudelid, mis prognoosivad raviaine membraaniläbitavust, parandavad raviainete kandidaatide valikut ravimiarenduse varajases etapis ja vähendavad seeläbi ravimikandidaatide väljalangemist ravimiarenduse hilisemates etappides. „Arendatud mudelid prognoosisid läbitavust korrektselt 91% ulatuses, mis näitab nende suurt usaldusväärsust,“ ütles Oja.

Töö oponendi, Saksamaal asuva Friedrich Aleksandri Ülikooli keemiaprofessori Johann Gasteigeri sõnul muutsid Oja eksperimentaalsed mõõtmised esimest korda võimalikuks mudelid, millega määrata membraaniläbitavuse sõltuvust pH-st. Samuti on tema arvates väga väärtuslik see, et uusi mudeleid saab füüsikalis-keemilisel alusel tõlgendada.

Doktoritöö juhendaja, Tartu Ülikooli keemia instituudi vanemteadur Uko Maran rääkis, et uurimuse tulemused on laiapõhjalised ja aitavad mõista imendumist seedetraktis. „Arendatud prognoosmudeleid saab otseselt rakendada ravimiarenduse varajases faasis, kuid võimaldavad hinnata ka juba olemasolevate raviainete imendumist, kui seedetrakti pH on teada,“ selgitas Maran.

Lisateave:
Mare Oja, TÜ keemia instituudi molekulaartehnoloogia nooremteadur, 737 5278, mare.oja [ät] ut.ee
Uko Maran, TÜ keemia instituudi molekulaartehnoloogia vanemteadur, 737 5254, 503 7163, uko.maran [ät] ut.ee

Kui oled üks neist, kes seisab järgmisel kevadel silmitsi otsusega, kuhu edasi õppima minna, siis leiad Tartu Ülikoolist suurepärase võimaluse end teadlikuma valiku tegemiseks ette valmistada.

Nimelt ootame huvilisi kogu õppeaasta vältel varjuna meie üliõpilasi saatma. Tudengivarjuna saad ühe koolipäeva jooksul rohkem teada nii huvipakkuva eriala sisust kui ka ülikooliõpingutest ja tudengielust üldisemalt.

Tudengivarju projekt on kestnud juba mitu aastat ja eelmisel õppeaastal käis meie tudengeid koolipäevadel saatmas üle 900 kooliõpilase. Kui soovid tulla Tartu Ülikooli tudengivarjuks, registreeri end veebilehel ut.ee/tudengivari.

Täna, 2. oktoobril registreeris Tartu Ülikooli dekaanide valimise komisjon kõigi nelja valdkonna dekaanide kandidaadid. Ülikoolipere liikmed saavad neile 7. oktoobrini küsimusi esitada.

„Valitavad dekaanid saavad oma valdkondades ellu viia ülikooli uue arengukava eesmärke, millega tagatakse rahvusülikooli kiire areng tema järgmise aastasaja alguses,“ ütles Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär Andres Soosaar.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaaniks kandideerib kaks inimest. Usuteaduskonna nõukogu esitas kandidaadiks kirikuloo professori ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teadusprodekaani Riho Altnurme, maailma keelte ja kultuuride kolledži nõukogu ning valdkonna 20 akadeemilist töötajat seadsid üles keskaja professori ning ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Anti Selarti kandidatuuri.

Sotsiaalteaduste valdkonna dekaani kandidaadiks esitasid majandusteaduskonna nõukogu, õigusteaduskonna nõukogu ja valdkonna 19 akadeemilist töötajat makroökonoomika professori ja praeguse sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa.

Meditsiiniteaduste valdkonnas on kaks kandidaati. Valdkonna kümme akadeemilist töötajat esitasid ühiselt dekaani kohale peremeditsiini professori ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda kandidatuuri ning valdkonna 22 akadeemilist töötajat seadsid ühiselt üles sisehaiguste propedeutika professori, sisekliiniku juhataja ja praeguse meditsiiniteaduste valdkonna dekaani Margus Lemberi kandidatuuri.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna kandidaate on samuti kaks. Keemia instituudi nõukogu ning ökoloogia ja maateaduste instituudi nõukogu esitasid kandidaadiks geoloogia vanemteaduri ning ökoloogia ja maateaduste instituudi direktori Leho Ainsaare. Arvutiteaduse instituudi nõukogu ning matemaatika ja statistika instituudi nõukogu esitasid programmeerimiskeelte semantika professori, loodus- ja täppisteaduste valdkonna õppeprodekaani ning arvutiteaduse instituudi asejuhataja Varmo Vene kandidatuuri.

Kogu ülikoolipere on oodatud tänasest kuni 7. oktoobrini esitama selleks avatud veebilehel kandidaatidele küsimusi. Et kandidaate mitte üle koormata, valib kommunikatsioonitalitus välja kümme küsimust, millele oodatakse kandidaatidelt vastuseid 15. oktoobriks. Küsimused ja vastused avaldatakse ülikooli sise- ja välisveebis 16. oktoobril.

Esimest korda korraldatakse dekaanide valimised elektrooniliselt. Valimine toimub vajaduse korral kolmes voorus. Esimene voor on 22. oktoobril kella 00.00–18.00. Kui esimeses voorus ei õnnestu mõne valdkonna uut dekaani välja selgitada, toimub selle dekaani valimiseks teine hääletusvoor 23. oktoobril ja vajaduse korral kolmas, viimane voor 24. oktoobril. Valimised valmistab ette ja korraldab kuueliikmeline valimiskomisjon.

Dekaanid valitakse valdkondade valimiskogudes. Valimiskogu koosneb asjaomase valdkonna akadeemilistest töötajatest, kelle töökoormus õppejõu ja/või teadustöötajana on vähemalt 20 tundi nädalas, ning valdkonna nõukogusse ja valdkonna instituutide ja kolledžite nõukogudesse kuuluvatest üliõpilaste esindajatest.

Valitud dekaanid astuvad ametisse 1. jaanuaril 2020.

Lisateave: Andres Soosaar, TÜ dekaanide valimise komisjoni esimees, 737 5605, andres.soosaar [ät] ut.ee

Teisipäeval, 8. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli infoturbe professor Raimundas Matulevičius ülikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu „Infoturberiskide haldamine süsteemimudelite abil“.

Infosüsteemid mängivad meie igapäevaelus tähtsat rolli. Neid kasutatakse andmete ja teabe, näiteks dokumentide, finants- ja haridusandmete jms haldamiseks, edastamiseks ning toetamiseks. Andmeid ja infot ohustavad aga arvukad turvariskid, mistõttu tuleb andmete privaatsust, konfidentsiaalsust ja terviklust kaitsta ning tagada, et neile pääseksid kindlal otstarbel ligi üksnes ettenähtud sihtrühmad. „Infosüsteemide ja tarkvara turvamine pole mitte võimalus, vaid möödapääsmatu vajadus,“ ütles professor Raimundas Matulevičius.

Matulevičius leiab, et infoturberiskide ohjamine on süstemaatiline protsess, mille käigus määratakse kindlaks kaitset vajav süsteem ja ettevõtte vara ning selgitatakse välja ja dokumenteeritakse turvariskid, täpsustatakse neid ning võetakse kasutusele nende maandamiseks vajalikud vastumeetmed. Professor Raimundas Matulevičius käsitleb loengus turvariskide haldamise põhimõtteid ning toob näiteid erisuguste rakendustega seotud turvariskidest ja ohtudest. Samuti arutab ta, kuidas saaks modelleerimise abil välja selgitada turvariskide mõju ja põhjendada turvameetmete kasutamist.

Tartu Ülikooli tarkvaratehnika õppetooli juhataja ja infosüsteemide professori Marlon Gerardo Dumas Menjivari sõnul on professor Raimundas Matulevičius koos kolleegidega rääkinud juba üle kümnendi sellest, et infosüsteemide turvalisus ei seisne mitte ideaalselt turvaliste süsteemide loomises, vaid pigem riskide juhtimises. „Tema uurimistöö on aidanud turbeekspertidel lahendada tänapäevaste infosüsteemide turvalisuse põhiküsimusi: mis on infosüsteemide turvarisk ning kuidas seda tuvastada, dokumenteerida, analüüsida ja leevendada,“ selgitas ta.

Raimundas Matulevičius on Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna arvutiteaduse instituudi infoturbe professor. Oma teadustöös keskendub ta infoturbele ja info privaatsuse tagamisele, turvariskide ohjamisele ja mudelipõhisele turbele. Ta on saanud Leedu Vytautas Magnuse Ülikoolis arvutiteaduse bakalaureuse- ja magistrikraadi ning Norra Teadus- ja Tehnikaülikoolis arvuti- ja infoteaduse doktorikraadi. Pärast järeldoktorantuuri Belgias Namuris asus ta Tartu Ülikoolis tööle dotsendina.

Matulevičius on avaldanud üle 80 artikli kõrgetasemelistes ajakirjades, esitanud ettekandeid konverentsidel ja seminaridel ning osalenud mainekate rahvusvaheliste konverentside korraldamises. Lisaks on ta kirjutanud raamatu „Fundamentals of Secure System Modelling“ (Springeri kirjastus 2017).

Inauguratsiooniloengust tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

Lisateave: Raimundas Matulevičius, TÜ infoturbe professor, 737 5421, 5606 9774, raimundas.matulevicius [ät] ut.ee

Reedel, 11. oktoobril 2019 algusega kell 14.00  toimub TÜ keemia instituudi ruumis 1020  kolmas vesinikutehnoloogiaid tutvustav teabepäev, mille korraldavad TÜ keemia instituut ja Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing.

„Vesinik, see on saastevaba tuleviku energiakandja!,“  võtab ühe lausega kokku akadeemik professor Enn Lust.

Vesinikku saab vee lagundamisel keemilise, termilise või elektrienergia abil ja see sobib ideaalselt esialgsete energiavormide salvestamiseks. Vesinik on ainukene energiakandja mida osatakse elektrolüüsil kuluefektiivselt toota. Vesiniku puhul on tegemist tõeliselt tuleviku tehnoloogiaga, millel on suur potentsiaal transpordis - autod, bussid, rongid ja laevandus ning see on ka võti energiamahukate tööstusharude nagu terase- ja keemiatööstuse rohelisemaks muutmisel

„Vesinikutehnoloogiad on aktiivselt arenduses Euroopa Liidu kõrgelt arenenud riikides nagu Saksamaa, Šveits, Austria, Taani, Rootsi jpt. Kui Eesti tahab olla arenenud Euroopa Liidu riikide klubis, siis peame me tegema väga olulisi samme rakendamaks vesiniku energeetika laialdast kasutamist Eestis,“ lisab prof Lust.

Teabepäeval arutatakse uusimaid suundumusi vesinikutehnoloogia ja kütuseelementide/elektrolüüserite arendustegevuses kogu  maailmas, Euroopas ja sealhulgas ka Eestis.

Teabepäeval tutvustatakse ka taastuvenergeetika demokeskuse väljaarendamist TÜ Chemicumis.

Lisateave: Enn Lust, TÜ keemia instituudi direktor, füüsikalise keemia professor, Eesti Vesinikutehnoloogiate ühingu esimees, 737 5165, 511 2030, enn.lust [ät] ut.ee

Eelmise nädala reedel, 4. oktoobril kogunesid Vilniuse Ülikoolis ühenduse Alliance4Life asutajaliikmed, kes allkirjastasid ühiste kavatsuste memorandumi. Alliance4Life ühendab kümmet tipptasemel eluteadustega tegelevat Kesk- ja Ida-Euroopa kõrgharidusasutust üheksast riigist, kes on Euroopa Liiduga ühinenud alates 2004. aastast.

Alliance4Life’i missioon on toetada nn uue Euroopa tipptasemel teadusuuringuid ning tugevdada nende mõju ühiskonnale, inimeste tervisele ja elukvaliteedile. Ühendus sai alguse kaks aastat tagasi ja praeguseks on välja töötatud strateegia, mida saab lähiaastatel rakendada seitsmes peamises kokkulepitud arendusvaldkonnas: teadustöö hindamine, eetika, inimvara ja liikuvus, toetused ja rahastamine, tuumikrajatised, teadmus- ja tehnoloogiasiire ning teaduskommunikatsioon.

Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsa sõnul on 13 riigis, kes on Euroopa Liiduga ühinenud alates 2004. aastast, palju andekaid teadlasi – nad moodustavad umbes 17% kõigist Euroopa Liidu teadlastest, kuid nende potentsiaal ei ole liidus veel täit rakendust leidnud. Maimets selgitas, et Alliance4Life’i liikmed on kahe aasta jooksul analüüsinud mahajäämuse põhjusi loodus- ja tervisteaduste valdkonnas ning andnud nii ülikoolidele, valitsustele kui ka Euroopa Komisjonile soovitusi olukorra parandamiseks. „Allkirjastatud koostöömemorandum annab uue jõu meie kõigi püüdlustele selleks, et ühel päeval ei oleks Euroopa Liidu teadusprogrammides enam vaja „laienemisinstrumente“ ega muid järeleaitamisvahendeid,“ ütles Maimets.

Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura, kes oli üks memorandumile allakirjutanutest, tõdes samuti, et lõhe teaduse rahastamises ning teaduskeskuste tugevuses on vanade ja uute Euroopa Liidu liikmesriikide vahel endiselt väga suur. „Tartu Ülikool on Alliance4Life’i üks põhipartner ja ülikoolil on sellest ühendusest palju võita, sest saame teha koostööd ja osaleda poliitika kujundamisel,“ ütles Puura.

Peale Tartu Ülikooli kirjutasid memorandumile alla Tšehhist Masaryki Ülikool ja Brno Püha Anna Ülikooli Haigla, Slovakkia Teaduste Akadeemia biomeditsiiniuuringute keskus, Poolast Łódźi Meditsiiniülikool, Horvaatiast Zagrebi Ülikooli meditsiinikool, Leedust Vilniuse Ülikool, Lätist Orgaanilise Sünteesi Instituut, Sloveeniast Ljubljana Ülikool ja Ungarist Semmelweisi Ülikool.

Lisateave: Erik Puura, TÜ arendusprorektor, 737 4802, 506 9882, erik.puura [ät] ut.ee

Haridus- ja Teadusministeerium ning ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu kutsuvad üles tunnustama ettevõtlikke õppijaid ja õpetajaid/õppejõude ning silmapaistvaid ettevõtlusõppe edendajaid ja mentoreid. Kandidaate parimate tunnustamiseks saab esitada viies kategoorias kuni 25. oktoobrini ettevõtlusõppe programmi veebilehel.

Tiitliga Aasta ettevõtlik õppur tunnustatakse õpilas- ja/või üliõpilasfirmat ja/või ettevõtlusõppes moodustatud meeskonda, kes on ettevõtlusõppes saavutanud silmapaistvaid tulemusi.

Tiitliga Aasta ettevõtlusõppe edendaja tunnustatakse meeskonda, organisatsiooni või asutust, kes on märkimisväärselt panustanud ettevõtlusõppe arendamisse ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist.

Tiitliga Aasta ettevõtlik õpetaja tunnustatakse ettevõtluse või muu aine õpetajat või õppejõudu, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.

Tiitliga Aasta ettevõtlusõppe mentor tunnustatakse ettevõtjat või ettevõtlikku töötajat, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.

Tiitliga Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija tunnustatakse isikut, kes on silmapaistvalt panustanud ettevõtlusõppe programmi tegevustesse ja arendamisse ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist.

Ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tunnustatakse kolmandat korda. Esitada võib julgelt ka iseennast ja oma asutust.

Laureaadid valib programmi esindajatest koosnev komisjon, võitjad kuulutatakse välja 26. novembril Tallinnas.

Tunnustuskonkursi statuut ja kandidaadi esitamine ettevõtlusõppe programmi kodulehel.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium, toetab Euroopa Sotsiaalfond. Eesmärk on toetada ettevõtlusõppe rakendamist haridusasutustes. Tartu Ülikool ja SA Innove on programmi juhtpartnerid.

Lisateave: Liina Pissarev, TÜ majandusteaduskonna kommunikatsiooni peaspetsialist, 737 6339, liina.pissarev [ät] ut.ee
 

Hiljuti avaldati esimene teadustöö, mis põhineb Rootsis, Lundis asuvasse MAX IV sünkrotronkiirguse keskusesse ehitatud uuel kiirekanalil tehtud eksperimentidel. Tartu Ülikooli füüsikute töö käsitleb kolme ioonse vedeliku keerukat elektronstruktuuri. Kiirekanal on aga valmis kasutamiseks nii kõikide akadeemiliste kui ka rakenduslike teadusteemade uurimiseks.

Paljud ehk ei teagi, et Rootsis, Lundis asuvas Rootsi rahvuslikus MAX IV laboratooriumis on Tartu Ülikooli teadlaste rajatud "oma" Eesti kiirekanal. Mõned aastad tagasi valminud ja 2018. aastal uuringuteks avatud FinEstBeAMS on osa välismaal paiknevast Eesti teadustaristust ning nagu selle nimestki aru saada, rajasime me selle koos soomlastega. Ligi 7 miljonit eurot maksnud FinEstBeAMS oli esimene riikidevahelise koostöö tulemusena valminud kiirekanal MAX IV laboratooriumis.

Kui senised Tartu Ülikooli füüsikute tegevused olid seotud kiirekanali disainimise, ehitamise ja testimisega, siis praeguseks on esimesed teaduslikud eksperimendid toimunud ning olulise teetähisena ilmus ka neil eksperimentidel põhinev teaduspublikatsioon.

Loe edasi ERR Novaatorist.